Drift on autospordi üks värskemaid distsipliine, alguse on see saanud Jaapanist möödunud sajandi seitsmekümnendatel. Erinevalt tavapärasest “võidab see, kes esimesena finišisse põrutab”, ei määra siin tulemust aeg vaid auto käsitsemise oskus ja selle eest antavad kohtunike punktid.

Drifting käib kunstiliselt kõrgel tasemel: tagaveolise autoga tuleb läbida eelnevalt määratletud asfalteeritud kurviline võistlusrada võimalikult suure libisemisnurgaga ilma, et libisemine kordagi soorituse ajal katkeks. Sooritust hindavad võistluse kohtunikud, kes hindavad libisemisnurka, kiirust ja ettemääratud trajektooril püsimist.

Driftivõistlusel viiakse auto meelega ülejuhitavaks nii, et see hakkab külg ees liikuma. Samal ajal peab juht säilitama sõiduki üle kontrolli ja ühtlaselt liikuma. Auto driftib, kui auto tagumise telje pöörderaadius on suurem, kui esimesel teljel ning auto esirattad on suunatud pöördele vastassuunas.

Võistluse kohtunikud hindavad võistlejate puhul auto sõidujoont, kiirust, „kurvitamist“, suitsu hulka ja esituse meelelahutuslikku külge. Sõitja peab püsima eelnevalt määratud sõidujoonel.
Vaata fotosid siit