Kella edasi-tagasi kruttimise lõpetamise ettepanek tuli kodanikualgatusena 2017. aastal Soomest, kus sellele andsid allkirja 70 000 inimest, kes on mures kaasnevate terviseprobleemide ja liiklusriskide pärast. Euroopa Liidus tutvustas ettepanekut Soome transpordiminister. Osa tema argumente põhines Soome liiklusstatistikal.

Ettepanek kukkus viljakasse pinnasesse ning tulemuseni jõuti kiiresti: eeloleval aastal lõpetavad Euroopa Liidu liikmesriigid kellakeeramise. Iga liikmesriik otsustab ise, kas jääda püsivalt oma vööndiajale või suveajale.

Kas suveaeg ikka on hea?

Eesti on otsustanud jääda püsivalt suveajale, meie keerame 2019. aasta märtsis viimast korda kellad tunni võrra ette ja nii jääb. Ka Soome jääb uuest aastast püsivalt suveajale. Kas see otsus on liiklusturvalisuse osas hea või halb?

Soome Liiklusturvalisuse uuring näitab, et on suur vahe, kas seierid näitavad tund hilisemat vööndiaega või suveaega. Suveajal tõuseb päike tunni võrra hiljem ja õhtul on tund aega kauem valge.

Statistiliselt on kõige ohtlikum aeg liikluses pärastlõunal, kella 15-17 vahel, mil juhtub rohkem liiklusõnnetusi. Hommikuti seevastu (ka talvel) on inimesed ettevaatlikumad. Seega oleks igati mõistlik kasutada ära võimalus saada suveajast lisaks üks valgusetund õhtusse.

Hommikul pimedas ärkamine ja autoga sõitma minek on vähem ohtlik kui õhtupimedas sõitmine: inimene on ärgates värskem, aju on puhanud ja roolis langetatavad otsused adekvaatsemad.

Õhtul pärast tööd või pikka päeva aga on väsinud nii aju kui silmad. Pimedas sõitmine kurnab veelgi rohkem. Vööndiajas on detsembris hämar juba kella kolme ajal päeval, tööpäeva lõpus valitseb aga pilkane pimedus.