Sarnaset inimkehaga vajab automootor, samuti ka jõuülekanne teatud eelsoojendamist, ikka selleks, et koormamisel töötada parimal efektiivsusel. Ja kindlasti on tarvilik teada, et ajaliselt lühim ning ka tehnikale vähem viga tekitav viis on mõistlikul liiklemisel, mitte kohapeal pikemat aega tuksudes (jõuülekande soojendamine ei ole ilma liikumiseta võimalik) ega ka mitte agressiivselt liiklusesse lülides. Seega, talvel auto käima, lumest puhtaks ja tasapisi kodutänavast suurematele teedele liikuma.

Kütusekulul on omad selged põhjused - see on möödapääsmatu selleks, et autot edasi liigutada. Selle liikumisega kaasnevadki need valdavad põhjused, millised juhipoolselt kütusekulu suurendavad. Õigel tegutsemisel aga vastupidiselt - aitavad suurendamist ära hoida.

Esiteks

Auto mootori temperatuuri õigele tasemele kütmine madalama õhutemperatuuri oludes võtab juba iseenesest rohkem aega - algselt madalamalt mahajahtunu vajab soojuse akumuleerimiseks pikemalt aega. Lisaks on inimestel komme samaaegselt auto käivitamisega autol rakendada ka kõik olulised lisaagregaadid: puhurid aknale pannakse täiel tuuril tööle, tagaakna ning peeglite soojendused lülitakse sisse, istmesoojendused rakendatakse.

Tõsi, see aitab generaatori koormamise kaudu sundida ka automootorit intensiivsemalt tööle, seega peab tekkima soojust kiiremini, kuid tegelikkuses on lugu natuke teine. Lisaks suuremale sooja tootmisele toimub ka intensiivsem sooja väljavedu sellest ainsast soojatoojast, mis paraku pikendab tegelikku soojenemisaega – seeläbi ka kütusekulu.

Salongi saab sooja hakata tooma siis, kui mootoris on seda juba mõistlikult. Olete isegi märganud, et näiteks 50 kraadi saavutamine madalamatel temperatuuridel võtab oluliselt rohkem aega, võrrelduna soojemate ilmadega. Seega, mõistlik oleks ventilaatorid panna suuresti puhuma siis, kui temperatuuri osuti on saavutanud vähemalt 40 kraadi - varem pole sealt sooja tulemas mitte.

Muuseas: aknapesuvedelikku lisades heitke pilk ka jahutusvedeliku anumale! Paljudel juhtudel on salongis oleva madala temperatuuri põhjuseks jahutusvedeliku taseme langus ehk selle mittejõudmine salongiradiaatorini. Ja kuidas seda sooja siis salongi tulla saakski? Lisaks on jahutussüsteemi tsirkulatsioon niiviisi häiritud ja sealtki tekivad olukorrad, kus kuskil on sooja liiaga, kuskil hoopiski puudu.

Teiseks

Liikumise alustamiseks on kaasaegsetel autodel olemas nn. talverežiimi lüliti. See aitab tekkivat väändemomenti jagada teele rahulikumalt, ilma ratastel tühja pöörlemata. Üldjuhul on need abimehed projekteeritud niipalju targasti, et ületavad oma oskustelt inimsuutlikkust kordades (tavakasutuses). Seda võiks kasutada meie lumepudrustel teedel, samuti on sellest abi meie jäiseks lihvitud ristmikel.

Sõites teel on võimalus kütusekulu vähendamiseks liiklemine sõidujäljes. Radadevaheline lumepudru tähendab suurenenud veeretakistust, mille ületamiseks tuleb mootoril arendada suuremat jõudu, see tähendab aga kohest kütusekulu suurenemist.

Kolmandaks

Talvel liigeldes on suvistes teeoludes sõitmisega võrreldes kütusekulu seisukohast eriti tähtis inertsi kasutamine. Pean selle all silmas ühelt poolt nii ülearuste kiirendamiste tegematajätmist, teisalt pidurdamiste minimeerimist. Kui arutult kiirendamisest loobuda, on ka pidurdustarve märgatavalt väiksem. Arukalt kiirendades ja vaid vajalikke pidurdusi tehes on sõltumata aastaajast lihtsalt saavutatav 15-protsendiline kütuse kokkuhoid.

Kui ees on läbisõit lumevaalust, tuleks valida kiirus, mis võimaldab hange läbida ühe hooga ning sellise liikumisvaruga, et järgmiseks vaaluks (kuhu ei pruugi vajalikku hoovõtumaad jätkuda) oleks teil lähtekiirus olemas. Kui õnnestub kinni jääda, tuleb võtta kaks sammu tagasi mööda tuldud rada ning alustada uuesti liikumist.

Neljandaks

Rehvirõhkude korrektsuse tähtsus külmaga ainult tõuseb: lekked suurenevad, rõhud rehvides külmaga vähenevad, rehvide soojeneminegi võtab enam aega. See kõik tekitab lühemal sõidul täiendavat kulu. Sellest osa on välditav (rõhud korda!), osaga tuleb leppida.

Kontrollige rehvirõhud juba enne liiklema asumist, veenduge jahutusvedeliku taseme korrektsuses, lubage autol jääkaapimise ajal eelsoojenda, liigelge mööda vähima takistusega teid (valik on alati olemas), jätke tegemata mittevajalikud kiirendused ja pidurdamised ning avastate iseenda suureks rõõmuks, et teie täiesti tavaline sõiduvahend ongi juba märgatavalt kokkuhoidlikum!

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!