Tegelikult maksame alati lisaraha teadmatuse eest - see on fakt. Et rehvide ostmisel kokku hoida, peab kasvõi mõningal määral küsimuses orienteeruma. Vastasel juhul riskime reklaami või müügimehe surve all kõige kallima toote ostmisega.

Naelad või lamellid?

Peamine küsimus, mis autoomanike vaevab, on peaaegu hamletlik: kas olla või mitte olla naeltel? See küsimus jaotab inimesed kahte leeri ja mõlema poole esindajatel on omad vägagi kaalukad argumendid naelte vajalikkuse või mõttetuse osas.

Keegi ei hakka vastu väitele, et iga asi on sobiv omal kohal. Naelkummidel on siledaks sõidetud lume peal või jääga kaetud teekattel palju eeliseid , kuid märjal asfaldil ning koheva lume sees on neil rehvidel halvem haardumine. Enne kui ühe või teise leeriga liituda, tuleb mõelda, millistel teedel tavaliselt sõidate.

Linnas, kus tänavaid regulaarselt koristatakse, võivad naelad osutuda kasutuks ning mõnedel juhtudel isegi ohtlikuks. Eesti talv meid viimasel ajal eriti lumega ei hellita, mistõttu eelistab üha rohkem linnaelanike naelte asemel lamelle. Tasub meeles pidada ka veerevaikust, mida pakub just lamellrehv.

Jutte naelte ära keelamisest liigub juba ammu. Peamiseks naelkummide vastuseisjate argumendiks on tõestatud fakt: naelad rikuvad teekatet, eemaldades sellest ülemise kihi. Igaaastased kulutused teede remontimisele võiks kärpida pooleks, poleks meist nii paljudel naelu all, räägivad poliitikud.

Naelrehvid on keelatud paljudes Euroopa maades, nii et kui kavatsete autoga reisile minna, tasub eelnevalt uurida, kas teie marsruut läbib ka mõningaid naelvabasid riike. Mõned kogenematud juhid arvavad, et naelkummid muutuvad pärast paari hooaja vältel kasutamist imekombel lamellideks. Nii see pole. Kuival asfaldil reipalt kiirendades lendavad naelad pesadest ja rebivad ka turvisest tükke välja ning rehv muutub seetõttu kasutuskõlbmatuks.

Ei tasu olla naelte vastu, vaid selle vastu, et paljud linnaelanikud kalduvad ebaloogilise valiku poole. Võltsenesekindlus, mida naelad sisestavad paljudesse kogenematustesse juhtidesse, võib viia traagiliste juhtumiteni. Enne valiku tegemist hinnake seega kui tihti kavatsete linnast välja sõita ning milline on teede koristamise kvaliteet teie linnaosas.

Muster

Mustri järgi jagatakse talverehve euroopa- ja skandinaavia tüüpideks. Skandinaavia tüüpi rehvid on mõeldud karmideks talvedeks (keskmine õhutemperatuur alla -5 kraadi). Asjatundjad soovitavad ka Eestis kasutada just seda tüüpi rehve, kuna need on külmakindlamad ning nende peal on palju rombikujulisi mügaraid, mis tõrjuvad lume ja vee kontakttsoonist, tagades parema haakumise teega väga kehvades tingimustes.

Eristada euroopa tüüpi rehve skandinaavia omadest on lihtne: esimestel on turvis sügavate pikisuunaliste ja põiksuunaliste joontega, suuremate mügarate pind on täis suuremas koguses lamelle. Skandinaavia tüüp tähendab turvist, millel on sügavamad jooned, eraldamaks kitsaid mügaraid, mis on läbitud sügavate lamellidega. Reeglina on neil ka kohti naelte paigutamiseks.

Turvisemuster võib olla suunaga, ilma suunata või asümmeetriline. Suunaga turvisemuster ehk kalasabamuster lubab vett kiiresti ära tõrjuda, mis vähendab vesiliu riski.  Sellistel rehvidel on alati olemas markeering noole vormis kirjega Rotation, mis näitab ratta keerlemise suunda. Rehve suunatud turvisemustriga ei tohi auto paremalt poolelt vasakule tõsta ilma rehvi velje pealt maha võtmata.

Turvise mittesuunatud muster on universaalsem, kuigi märjal teekattel on see vähem efektiivne. Sellised rehvid maksavad tihtipeale vähem ning sortiment on neil laiem.  Asümmeetrilised rehvid koosnevad kahest erineva mustriga osast ehk parem pool on vihma oma, vasak pool kuivale orineteeritud. Selliste rehvide puhul on sisemise ja välimise poole küljed erineva karedusega. Kuna välimine külg saab suurema koormuse (eriti pööramiste ajal), lubab erinev karedus asümmeetrilisel rehvil paremini teest kinni hoida.

Asümmeetrilise mustriga rehvid on ka kallimad, ent üks rehv omab see-eest mitmeid kasulike omadusi. Kas teil neid tegelikult ka vaja on, jääb teie otsustada. Kõik sõltub jällegi kasutamise tingimustest.

Ost internetis

Hea moodus rehvide ostul kokku hoida on keelduda firmapoodi minekust ning otsustada mõne internetipoe kasuks. Ka virtuaalne pood tuleb valida arukalt. Tutvuge tarnetingimustega ning kontrollige, kas on olemas võimalus kaupa tagastada (soliidsed internetipoed on alati valmis kaupa välja vahetama või raha tagastama). Oodata tuleb keskmiselt 10 päevast kuni 2 nädalani (rehvide Euroopast tellimisel), kuid see tasub ennast ära: paljudel juhtudel maksab rehvide komplekt isegi koos postikuludega 1,5-2 korda vähem kui samasugune päris kaupluses. Pole vaja otsida pettust, lihtsalt müüja, kes ei kuluta raha poepinna rentimisele, on valmis suure hulga klientide teenindamiseks hindu alla laskma. Internet annab võimaluse valida soovitud rehvid diivanilt tõusmata. Võrrelge hindu ja üllatus on meeldivalt suur.

Kui siiski ühe või teise internetipoe aususes kahtlete, otsige internetis ostjate tagasisidet. Virtuaalses maailmas levivad kuulujutud välkkiirusel. Kui enamus ostjatest on ostuga rahul, ootab arvatavasti ka teid sama kogemus.

Kokkuhoid kahjuks

Püüdes enne aastavahetust oma kulusid miinimeerida, ostavad mõned autosõbrad kasutatud rehve, mõned aga otsustavad hoopis suvistel rehvidel talve üle elada. Sedalaadi rumalust kohtab siin ja seal. Nii et kuidas ei tohiks siiski kokku hoida?

1.Suverehvidel sõit

Isegi täielikult lumevabal päeval pole suverehvid võimelised madalate temperatuuride juures tagama vajalikku teega haakumist. Ärge seadke ohtu ennast ja teisi!

2.Kasutatud rehvid

Ei tasu ka mängida loteriid „äkki mul veab". Osta kvaliteetseid talverehve eraisikult ning seda veel korraliku mustriga, on väga keerukas ülesanne. Suverehvidega on selles mõttes lihtsam, kuna nendele ei ole nõuded nii ranged. Kui kasutusel olnud rehvid, mis teile silma hakkasid, maksavad rohkem kui 1/3 samalaadsete uute rehvide hinnast, siis sellel ostul mõtet pole -  kaotate kvaliteedis ning ei hoia sentigi kokku, lihtsalt ajatate oma väljamakset.

Uusi talverehve saab keskmiselt kasutada 3-4 hooaja vältel. Kuid kunagi pole võimalik saada teada, kuidas nendega eelmine omanik sõitis, palju auke on neil sees ning kuidas nad piirsituatsioonis käituvad. Tasub samuti meeles pidada, et isegi kõige odavam uus rehv ei pikenda pidurdusteekonda nii nagu seda teevad kasutatud kummid.

3. Rehvid igaks hooajaks

Universaalsed asjad ei kõlba tihtipeale kuhugi. Rehvid on hooajalise iseloomuga asi! Ei piirdu ju erinevus suve- ja talverehvide vahel üksnes mustri ja selle sügavusega, ka rehvisegu poolest on need erinevad: talvel on see pehmem, suvel kõvem.

Igahooajarehvid kõlbavad vaid Lääne-Euroopa soojade talvede jaoks, kus temperatuur ei lange madalamale kui +5 kraadi. Kuid ka neis tingimustes ei ole see ikkagi kõige kasulikum kompromiss: suvel sellised rehvid mürisevad ning kuluvad kiiremini, talvel ei saa nendel rehvidel seisev auto lumehangest ning 70 km/h ületavatel kiirustel jäätunud linnavälisel teel muutub auto juhitamatuks.

Rahalist kokkuhoidu samuti oodata ei tasu: kaks komplekti lamelle kuluvad oluliselt kiiremini kui suverehvide ja talverehvide komplektid. Kõik, mille pealt õnnestub kokku hoida, on paar rehvivahetuses käiku. Kas see on seda vaeva väärt?

4. Kahe rehvi ost

Selline pseudokokkuhoiu viis on ilmselt ka kõige ohtlikum. Ennustada, kuidas käitub jäätunud teel auto, millel on erinevad rehvid all, isegi kui kõik 4 rehvi on talvised, on üliraske. Lumehangest välja saamine on sellise autoga põhimõtteliselt võimatu. Enamgi veel, nelikveoga autodel viivad erineva haakumisvõimega rattad telgedel tõsiste transmissiooni- ja diferentsiaalitraumadeni.

Kokkuvõte Ideaalrehvi pole olemas. Talverehvid peavad olema igal juhul head, kvaliteetsed, õigesti valitud, mitte siledad jne, kuna rasketes ilmastikutingimustes võivad teie elu päästa just need. Ning kui hoida kokku, siis teha seda arukalt ning süvenenult. Ja pidage meeles - kõige kallim rehv, olgu see naelrehv või lamell, asümmeetrilise või suunatud mustriga, tellitud diileri käest või internetipoest, ei aita teid juhiloa ja mõistuse puudumisel.