Mida põlvkond edasi, seda keerukamaks mootorid muutuvad ning ka kütuste segunemise tagajärjed avalduvad palju kiiremini – töötavad ju bensiin ja diislikütus täiesti vastupidiste algoritmide põhjal.

Kuidas siis käituda kui oled bensiinipaaki valanud diislikütust või vastupidi?

Kui oled valanud diiselmootoriga auto paaki bensiini. Sellist olukorda tuleb ette kõige sagedamini. Arvestagem, et torustikes on veel piisavalt kütust mootori käivitamiseks ja paariks tööminutiks. Kui paak oli täiesti tühi, siis kõige mõttekam on kutsuda kohe puksiir ning auto teenindusse vedada. Sellisel juhul lastakse lihtsalt kõlbmatu kütus välja ning muud probleemi polegi. Filtrite ja pumpade puhastamist pole sel juhul isegi mõtet ette võtta. Seda ka siis, kui peaaegu täis paaki sattus veidike bensiini.

Paraku meenub vale kütuse valamine reeglina alles peale seda, kui sõitu on juba alustatud. Diiselmootor paraku bensiiniga eriti kaugele ei sõida. Juba mõne kilomeetri pärast sureb see välja ning enam käivitada ei õnnestu. Taaskord tuleb võtta ette teekond teenindusse, kus õnnelikumal juhul, pestakse paak ja torustik ning vahetatakse filtrid.

Segunenud bensiin ja diislikütus moodustavad mootori jaoks väga halva kombinatsiooni. Mootor hakkab „köhima“ ning temperatuur tõuseb kiiresti. Kõige hullem, mida seejuures teha, on süüdistada tanklat halvas kütuses ning gaasipedaal põhja vajutada – sümptomid lähevad vaid hullemaks.