Kia Niro: maasturi ülikonda susatud hübriid
Ma ei mäleta pikemat pressikonverentsi kui Kia Niro esitlusel kuuldu. Loengu keskel kostab selja tagant juba sügavat norinat ja veidi hiljem on seda kuulda ka paremalt poolt. Meie kõigi õnnetuseks on saal suur ja üsna hämar ning ettakandjad saavad oma monolooge segamatult jätkata.
Sest rääkida on NII palju. Sest see auto ON konkurentidest üksjagu erinev. Ja et SEE on esimene pääsuke uuel platvormil, mis mõeldud vaid hübriidide ja särtsu najal toimetavate sõidukite jaoks.
• Plussideks ruumikas salong ja madalad kasutuskulud
• Üks mootor ja kolm varustustaset
• Eestis juba kooliaasta algusest
Mina saaksin lühemalt hakkama: Kia Niro on välimuselt maasturit meenutav viieukseline luukpära, mis asetub oma välismõõtude poolest mudelite Ceed ja Sportage vahele. Viimasega võrreldes on Niro üldpikkuselt 125 mm lühem, ent telgede vahe poolest on olukord jällegi vastupidine, kus suuremal vennal tuleb uustulnukale kolme sentimeetriga alla vanduda. Ehk siis teisisõnu – Niros püütakse ristata linnamaasturi kere praktiline külg ja hübriidajami madalad kasutuskulud ning läbivuse asemel on märksõnadeks ruumikus ja kasutusmugavus.
Ainult ühe mootori ja käigukastiga
Tehnilises plaanis astub Niro Toyota Priuse jälgedes – lisaks 1,6-liitrisele bensiinimootorile kuulub Niro “arsenali” ka elektrimootor koos tagaistme alla peidetud akuplokiga, millest ammutatav energia võimaldab bensiinimootorit raskematel hetkedel aidata ja sujuval sõidul usinasti maailma päästa. 1,6-liitrise bensiinimootori võimsuseks on 77 kW/105 hj ja 147 Nm ning koos elektrimootoriga lubatakse süsteemi koguvõimsuseks 104 kW/141 hj ja 265 Nm. Käigukastiks on meie turul vaid topeltsiduriga kuuekäiguline DCT ja kõik Nirod tulevad täna tehasest esiveoliste sõidukitena.
Loe edasi siit
