Kas isesõitev auto tapaks lapsed sõiduteel või vanurid kõnniteel? Vastab Google’it nõustanud spetsialist

Sel nädalal käis Eestis Brad Templeton, kes on arvutiekspert ja nimekas isesõitvate autode eestkõneleja. Templeton on nõustanud Google’i inseneride meeskonda isesõitva auto loomisel ja kõnelenud sellest üle maailma.

Forte rääkis Templetoniga (loe intervjuud Ärilehest) ja jutuks tuli ka kurikuulus eetiline dilemma, mida arvuti juhitud autod peaksid suutma lahendada.

Nimelt sedastas psühooloogiadoktor Gary Marcus juba mitu aastat tagasi, et kui autosid juhivad arvutid, peavad need hakkama lahendama eetilisi valikuid, mida inimeselgi on raske teha.

Üks lihtsustatud näide on olukorrast, kui auto sõidab kiirteel ja järsku astuvad sõiduteele lapsed. Sõidukiirus, ümbritsev liiklus, maastik ja teeolud on sellised, et ainus viis lastele otsasõitu ja ilmset hukkumist välitda on teha põige kõnniteele, kus on kõnnivad vanurid.

.

Kumbale otsustab isesõitev auto otsa sõita? Mille alusel otsuse langetab? Teel ja kõnniteel olevate jalakäijate vanuse võib naljaviluks ka ära vahetada, nii et valik on tappa lapsed kõnniteel või vanurid sõiduteel.

Antud dilemmast on hulk erinevaid variatsioone, kuid Templetoni intervjueerides katkestas ta küsimuse poole pealt: “Ah, ma tean, mida te tahate küsida. Kõik inimesed üle kogu maailma küsivad mult sama asja!"

Vastus on selline, mis inimestele ilmselt väga ei meeldi.

Brad Templeton

“Kui sageli teie peate autot juhtides valima, kas ajada alla kaks vanaema või imik?” küsis muheda jutustiiliga Templeton retooriliselt. “Kas te olete kunagi kuulnud, et keegi sellises olukorras on olnud?"

Tema sõnul pole tegu päris pseudoprobleemiga, aga piltlikult öeldes on see tuhande lahendamist vajava probleemi seas umbes 990. kohal.

Olgu, aga kui isesõitev auto ikkagi sellisesse situatsiooni – valik kahe letaalselt halva valiku vahel – ikkagi satuks?

“Vastus on selline, mis inimestele ilmselt väga ei meeldi: auto täidab seadust,” ütles Templeton. “Progammeerijad ei kirjuta auto koodi mingit eetiliste ja moraalsete kaalutluste mootorit. Nad kirjutavad koodi, mis sunnib autot seadust täitma,” rääkis ta.

"Kui sõiduteel on kaks last ja kõnniteel vanurid, siis auto ei pööra kõnniteele, sest see on illegaalne. Meeldib see või mitte, lastele otsasõitmine pole illegaalne, kui nad on [vales kohas] sõiduteel. Kui see vastus ei meeldi, tuleb seadust muuta,” seletas Templeton loogikat, kuidas isesõitev auto otsuseid vastu võtab.

Dilemma üle juurdlemise ajal hukkuvad inimsed liikluses

Tema sõnul on tõsi, et arvutitel on ilmselgelt võimalus analüüsida rohkem infot ja langetada keerukamaid otsuseid lühema aja jooksul kui inimesed suudavad. “Aga programmeerijad panevad need autod liikuma nii, et nad sõidaksid vastavalt seadusele.” Ja ilmselgelt programmeeritakse autod mitte sõitma nii kiiresti, et nad hooletusest kellegi alla ajavad.

Templetoni sõnul küsitakse seda küsimust pidevalt ja see näib olevat üks isesõitvate autode põletavamaid probleeme. “Inimesed ütlevad, et enne kui me seda dilemmat rahuldavalt ei lahenda, ei tohi me isesõitvaid autosid teele lubada,” ütles Templeton.

"See on väga irooniline,” toob ta välja. Probleem on selles, et kui me nõuame sellistes tõeliselt haruldastes piirsituatsioonides isesõitvalt autolt lahendust, milles keegi kuidagi kannatada ei saaks, lükkaks see kindlasti tehnoloogia valmimist määramata aja edasi. Samal ajal oleks isesõitev auto aga suure tõenäosusega ülejäänud olukordades, mis praegu lõpevad vigastuste või surmadega, ohutum. Nii laseksime me paljudel inimestel liikluses hukkuda, et välja mõelda lahendus üliharuldaste ohuolukordade puhuks.

“Probleemi iroonia saab selgeks, kui mõelda isesõitvast autost kui ohutusvarustustusest. Seega ütlevad need inimesed, et ärme tee autot praegu ohutumaks sellepärast, et see saaks hoopis hiljem olla veelgi ohutum. See on vale otsus,” usub Templeton.