99% ulatuses autentsena taastatud, algupäraselt 1954. aastast pärit mootorratta K-125M lugu on pöörane ja väärib jutustamist, kirjutab Oot-Oot Stuudio.

Peagi 62 aasta vanuseks saava motika ostis Joonase vanaisa tuntud Eesti astronoomi, Tartu tähetornis tegutsenud Hugo Raudsaare käest ning sellest sai tema esimene mootoriga liikumissvahend.

Dokumendid näitavad, et seda esimest liiklusvahendit kasutas tollal nende noor pere aktiivselt 4-5 aastat (läbisõit ca 4 000 km).

Seejärel sai mootorratas Joonase isa ja tema venna huviobjektiks ja vajas pidevat putitamist. Paljud nooruspõlve põnevad retked ja meeldejäävad seiklused on nende jaoks seotud just selle sõidukiga.

Aja ja elu muutudes jäi mootorratas aga aina rohkem tahaplaanile. Joonas leidis tsikli aastate eest garaaži tagumisest nurgast päris korraliku tolmukihi alt ja küllaltki nukrast seisust.

Teades, missugune tähendus on rattal isale ja vanaisale, tuli Joonasel suurepärane idee lasta see restaureerida originaalolukorda ning teha neile vapustav isadepäevaüllatus.

Leidnud täieliku spetsialisti sellel alal, Kaarel Libe ettevõttest Phoenix Motorcycles, algas kaks aastat kestnud protsess, mis päädis tänavuse isadepäeva ja kingituse üleandmisega.
Fotod: Marko Ala, oot-oot.com
Fotod: Marko Ala, oot-oot.com

Sobivate juppide hankimiseks külastati paljusid Eesti kollektsionääre ja mootorrattahuvilisi, otsiti läbi kõikvõimalikud kuurialused ja nähti võimsaid angaare täis kraami nagu mootorid, tsiklid, autod ja kõik muu seonduv.

Originaali taastamine õnnestus 99-protsendiliselt, mis on parim võimalik tulemus.

“Toreda uunikumina jääb ta meenutama väikest lõiku meie pere noorusradadelt. Lausa üllatav, et vana motikas võib elustada 50 aastat tagasi toimunud sündmusi!", on Joonase vanaisa hämmastus suur.

Mõni asi jääb ajas muutumatuks, see on meeste armastus mootorite vastu. Rändobjektina põlvest põlve ühendab see 1954.aasta mootorratas isasid ja poegasid juba aastakümneid ning tänu Joonasele saab see rada jätkuda.

Vahelduseks kiiresti muutuvale ja hektilisele tarbimisühiskonnale on igati värskendav hetkeks mõelda traditsioonidele ja ajatutele väärtustele ning veenduda selles, et need endiselt inimeste eludes olulisel kohal on.