Kaklus raha pärast jätab vanad autokummid teadmata ajaks vedelema
Vanad autokummid tahavad väärikalt pensile minna ja surres saada uueks toormaterjaliks. Aastas tekib Eestis keskmiselt 10 000 tonni vanu rehve, mis tuleks kokku koguda ja taaskasutada. Seadusandlus seda tegevust ei soosi ja nii satub osa rehve metsa alla ja prügimäele. Keskkonnainspektsioon korraldas riigihanke, et vedelema jäänud autokummid koristada ja taaskasutusse saata, aga nagu see Eestis kombeks, hange vaidlustati ja rehvid vedelevad edasi.
Vanarehvide probleem on Eestis suur ja tülikas, ehkki ettevõtluse seisukohalt on tegu väärtusliku taaskasutustoormega. Vanade autokummide kuhjumise põhjuseks on rehvide piiratud käitlemisvõimalused Eestis, teatud osa rehvide sissevedu ilma taaskasutustasu maksmata ( kuni 8% kõigist müüdud autokummidest) ja kasutatud rehvide liiga madal taaskasutushind, mis ei kata käitlemise kulusid.
Autoomanikul pole vaja oma vanade autokummidega teha muud, kui toimetada need lähimasse kogumispunkti või jätte rehvitöökotta, kus need siis omakorda kokku kogutake ja taaskasutusse saadetakse. Eestis kehtib tootjavastutuse põhimõte, mille järgi vastutavad rehvide tootjad – nii valmistajad kui maaletoojad – rehvide eest kuni nende lõpliku käitlemiseni.
Tootjad võivad oma kohustused üle anda tootjavastutusorganisatsioonidele, kelle ülesandeks jääb rehvid koguda ja käidelda. Eestis on selliseid organisatsioone kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.
VANAD AUTOKUMMID AJASID TEGIJAD TÜLLI
Keskkonnainspektsiooni korraldatud vanarehvide taaskasutuse hankekonkursil tunnistati edukaks aktsiaseltsi Ragn-Sells pakkumus, kuid otsus vaidlustati ja kuni vaide lahendamiseni on hange peatunud.
Loe edasi siit
