Pankrotti peavad nad viimaseks argumendiks, millega USA valitsuselt raha nõudma minnakse. Parema meelega saaksid nad muidugi raha kätte juba enne pankrotti minekut, sest nad kardavad, et vastasel juhul jookseksid minema ka kõik seni veel lojaalseks jäänud kliendid.

USA valitsusorganid, eriti aga vabariiklased, on endiselt skeptilisel seisukohal, mis selle riigi suurte autotootjate toetamist puudutab. Iga ettevõte neist kolmest võitleb enda eest, ent samal ajal ka kõigi eest. Fordi juht Alan Mulally esindab ettevõtet, kel on parim šanss ellujäämiseks, ent ka tema ei soovita General Motorsit pankrotti lasta, kuna see võiks mõjuda laastavalt ka Fordile.

Ford jagab nimelt väga suures osas GMi ja Chrysleriga varuosaturgu. Kattumine olevat koguni 80% ning veerand Fordi edasimüüjaist müüvad ka GMi ja Chrysleri tooteid, rääkis Mulally Bloombergile.

Alabama senaatori Richard Shelby sõnul ei ole autotootjate esitatud detailsemad plaanid endiselt väga tõsiseltvõetavad. „Selliste dokumentide ette näitamisel pangast küll laenu ei saaks,“ sõnas ta.

Ühele suurimaile reitinguagentuurile Moody’s Corpile kuuluva netilehe Economy.com pea-analüütik Mark Zandi aga kommenteeris olukorda Kongressile päris masendavalt: „Ega neile sellest 34 miljardist, mida praegu palutakse, tegelikult ei piisa. Kokkuvõttes on neil vaja hoopis 75-125 miljardit, et pinnale jääda.“

Senatis arutati eile aga kõvasti selle üle, kuidas Chrysleri ja GMi ühinemisel saabuks koheselt 8-10 miljardit säästu. Senaator Robert Bennett märkis, et seda on ka juba varem arutatud, ent siis olevat see jäänud suuresti tippjuhtide vastuseisu taha, kellest suur osa kaotaks niimoodi oma töö. Chrysleri juht hr. Nardelli teatas selle peale loomulikult, et tema töökoha taha küll võimalik ühinemine jääda ei tohiks.

Rahvas on vastu

Eile avaldatud CNNi telefoniküsitluse kohaselt on USA autotootjate valitsuse-poolse abistamise vastu koguni 61% ameeriklastest. 70% arvas, et nende ellujäämise kinnimaksmine oleks maksumaksjate suhtes ebaaus ning mõjuks lõppkokkuvõttes majandusele negatiivselt.

CNN kommenteeris tulemusi, nimetades seda rahva väsimuseks kõikvõimalike majandusharude suurest rahastamisest. Juba on ju antud välja abiraha sadades miljonites dollarites ning ka ilma igasuguse Kongressis peetava diskussioonita.

Muidugi ei istunud rahvale ka see, et kolme vireleva autogigandi juhid saabusid esimesele arutelule raha-abi küsimustes igaüks oma korporatiivse eralennukiga. Nüüdseks on teatatud, et need lennukid müüakse maha ning sel korral sõideti Washingtoni demonstratiivselt juba elektriliste ja hübriidautodega nagu näiteks Chevy Volt.

Kannatavad kõik

November oli üldse autotootjaile väga karm kuu. Veerandsajandi karmimaid, nagu kinnitatakse. Ameeriklaste kõrval kannatasid tugevalt ka teised. Honda on teatanud, et kavatseb F1st majanduslikel põhjustel loobuda, et hoida elus oma pühitegevust. Nende näitaja langes 32%.

Nissani müük langes USAs 42%, Toyotal 34%. GM ja Chrysler langesid 40 % ja 47%, Ford aga 30%. Turg üldiselt langes kolmandiku võrra. Kokku müüdi USAs 2000ndatel peaaegu 17 miljonit autot aastas. Novembrikuu näitajad aga vihjavad vähem kui 11 miljonilisele aastamüügile. Ning per capita näitajad meenutavad juba 1950ndaid, teatab Detroit News.