Kui vanal 300SL'l avanesid uksed üles paratamatusest - kõrged läved tulenesid auto kandmiku ehitusest -, siis uuel on see puhtalt kummardus ajaloo suunas ning ühtlasi on salongi sisenemine muudetud ebamugavaks lihtsalt stiilsuse mõttes. Selline asi läheb aga inimestele rohkem peale kui näiteks suur hulk kosmeetikat ja ümarusi, mis mõnd uut ideeautot möödanikuga siduda püüab.

Mercedes-Benz SLS AMG südameks on auto pikas ninas paiknev 6,2-liitrine V8, mis arendab 571 hj. Nii võistleb see vabalt keskmootoriga Ferrari 458 Italia ja McLaren MC4-12C'ga, mida Frankfurdis paraku ei näidatudki. Tagateljega integreeritud automaatkastis on kaks sidurit ja seitse käiku. SLS AMG kaalujaotus on niimoodi ideaalilähedane 48/52.

Tippkiirus jääb 320 km/h kanti ning 100 km/h saabub vähem kui nelja sekundiga. See kõik leiab aset SLR McLareni ülepingutatud draamata, soliidselt ja kindlalt nagu ühele pika ajalooga mudelile kohane. Keskmootoriga võitlejate kõrval nagu Ferrari, Lamborghini ja uus McLaren pakub SLS AMG ootamatult enesekindlat konkurentsi.

Ja kauba peale saab veel need üles avanevad uksed, peene, justkui jahtlaeva ahtrina lõppeva tagaosa, kuhjaga luksust ja mugavust ning tuulest viiduna üle pea „kammitud" esituled. Vaid
ile mõeldes võib hakata oma valikus kahtlema, ent viimane on veel pikaks ajaks puhtalt ideeauto.