Võitjaks osutus isik varjunimega stefan, kes postitas 18. detsembril järgneva teksti:

Viimase 8 aasta jooksul olen rendiautosid kasutanud ~70 korda, mõnda ainult mõneks tunniks, mõnda kolmeks kuuks. Valdavalt Põhja-Euroopas, mõned autod Põhja-Ameerikas, mõned korralikult läbi testinud Lõuna-Aafrikas, paar masinat Islandil põhjalikult proovile pandud.

Kogemused rendifirmadega on head või väga head. Tõrvatilgaks oli 6 aastat tagasi juhtum, kui jäin pühapäeva õhtul talvises Põhja-Rootsis teeveerde Mitsu Outlanderiga, siduri läbikärssamise tõttu. Avise 24H abitelefon lihtsalt ei vastanud, kohalikud kontorid olid selleks kellaajaks kinni.

Aga mõne minuti pärast peatus rootslane Landcruiseriga (milles oli ka mitu hurdakoera) ja see mees ei pidanud paljuks mind köie otsa võtta ja ja 50 km läbi tuisuse pimeduse Östersundini hotelli ette lohistada. Hilisõhtul sain ka kohaliku Avisega ühendust ja järgmiseks hommikuks organiseerisid mulle SAAB95 2.3T asemele.

Ei saa öelda, et masinavalik Skandinaavia autoremondifirmades ahtake oleks. Põhja pool (Umea/Lulea) on mõne teenuspakkuja valikus alati olnud ka erinevaid linnamaastureid, millele on palumise korral ka korralik metall-labidas ja puksiirköis varustusse lisatud. Östersundi Hertzi´lt sain kord paariks nädalaks Audi A4 1.8T quatrro. See pagan oli sportvedrustusega - vaatamata kõrge profiiliga talverehvidele oli sõit kehvematel teedel äärmiselt põrutav. Ainus auto, mille roolis on iseenese juhtimisest konarlikul-hüplikul-kurvilisel teel süda pea et pahaks läinud.

Lõuna-Rootsis olid juba eelmise kümnendi keskel pakutavad keskklassi rendiautod valdavalt automaatkastiga, aga kui erisoovina tungivalt manuaali küsida, siis üldjuhul Volvo S40/V50 ikka leiti.

Lühemateks rendiperioodideks sai ka palju väikeautosid proovitud. Üks vahvamaid oli VW Golf 1, mille tootmine Lõuna-Aafrikas sealse turu jaoks lõpetati alles paari aasta eest. Sealmaal VW Chico nime kandev masin oli salongi saanud Fabia armatuurlaua, aga kõiges muus oli "back to 70's" - tooreklapp, raske rool ja gaasipedaal, õblukesed uksed. Paar päeva Chikoga Durbani vahel oli siiski lõbus vaheldus tavapärasele VW Polo Classicule. LAVis juhtus veel nii, et Polo jäi kohe esimesel nädalal Johannesburgis julma rahe kätte ja kõik horisontaalsed pinnad olid mõhnalised. Kui paar kuud hiljem autot ära andes "Damage reporti" täitsin, oli seal küsimus: kes sinu arvates on süüdi tekkinud kahjus? Mother Nature, of course.

Ma olen teadlikult püüdnud võimaluse korral valida erinevaid rendiautosid. Iga auto suhtes on alati mingi ootus, arvestades tema tausta ja hinnaklassi ning üldjuhul väga mööda ei pane.

Suurimaks pettumuseks loen Lancer 1.6, mis oli erakordselt tuim ja lärmakas, samuti eelmise põlvkonna Astra. Ka Almera oli Kaplinnas väga halb, aga see oli pigem konkreetse masina halb tehniline seisukord (vibratsioonid jms).

Positiivse poole peale loeks väiksematest masinatest üle ootuste heaks Aafrika versiooni kurvasilmsest VW Polost - äärmiselt sitke 1.6ne mootor, millel oli jaksu ka 3km kõrgusel Lesoto mägiteedel. Lõbusad positiivsed üllatused olid ka Daihatsu Sirion 1.3 Aut 4WD Norra talves ning Audi A2, mis oma ülikitsastel talverehvidel (155/70R14) pakkus lumistel teedel pöörast külgpidamist.

Suurematest masinatest oli kahju "ära anda" turbomootoriga Volvosid ning eelmise põlvkonna RAV4 oli karmides oludes üllatavalt hea. Corollaga, mis on teada-tuntud igavuse etalon, siiski meenub üks lõbus seik. Vasakpoolse liiklusega riikides on lisaks rooli teisel pool olemisele Corollal (erinevalt paljudest teistest masinatest) peetud vajalikuks ka suunatule ja kojamehe kangid omavahel ära vahetada. Nii et enne manöövrit sai pidevalt kojamehi viibutatud.

Palume stefanil võidu kättesaamiseks toimetusega ühendust võtta, aadressil lauri.jyrisoo@delfi.ee.

Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!