F1 aastal 1957: Kes oli esimene mees, kes suutis viiekordseks maailmameistriks tulla?



F1 aastal 1957: Kes oli esimene mees, kes suutis viiekordseks maailmameistriks tulla?
1957. aastal: Fangio ja tema Maserati 250F Wikimedia commons

Kaheksandat aastat sõideti 1957. aastal autospordi kuningklassis maailmameistritiitlite peale. Kui aasta esimesel poolel domineeris nagu ikka argentiinlane Juan-Manuel Fangio oma Maserati roolis, siis teisel poolel astus talle juba tõsiselt kandadele inglane Stirling Moss oma Vanwallil.

Argentina kuulsus Juan-Manuel Fangio oli vormel ühe algusaegade tõeline suurkuju, kelle rekordeid suutis tegelikult purustada alles Michael Schumacher oma kuuenda (ja seejärel ka seitsmenda) MM-tiitliga aastal 2003. Sebastian Vettelil on Fangio tulemusest puudu veel üks, Lewis Hamiltonil kaks tiitlivõitu. Ka Alain Prost jäi oma karjääri lõppedes Fangio tulemusest ühe, Jack Brabham, Jackie Stewart, Niki Lauda, Nelson Piquet ja Ayrton Senna kahe suurvõidu kaugusele.

Loe veel

Seotud lood:

1957. aasta alguses vahetas Fangio jälle masinat. Kui 1950-1951 oli ta võistelnud Alfa Romeo masinatega, 1953-1954 Maserati, 1954-1955 Mercedese "hõbenoolte" ja 1956 Lancia-Ferrariga, siis nüüd kolis ta tagasi Maserati 250F rooli. Ja kui aasta varem oli tema Ferrari võitmatu, siis nüüd pidi Ferrari (Peter Collins, Eugenio Castellotti ja sarja naasnud Mike Hawthorn) leppima pigem pealtvaataja kohaga. Tagatipuks said Ferrari tiimist sel aastal surma Castellotti ja Alfonso de Portago, mõlemad väljaspool F1 MM-i.

Kuna Fangio istus Maseratisse, pidi sealt uutele väljakutsetele siirduma kahe eelmise aasta hõbedamees Stirling Moss. Vanwall sai aga esimeseks tõeliselt edukaks Briti meeskonnaks F1-sarjas. Selle edu oli nähtavasti nii suur, et Fangio eelistas üldse F1 karjäärile joone alla tõmmata.

1. etapp Argentina GP

Jälle jaanuaris, jälle Buenos Airese rajal. Esireast startis sõidule Maserati-meeste trio: Moss, Fangio ja Jean Behra, Ferrari-meeste Castellotti, Collinsi, Luigi Musso ja Hawthorni ees. Behra läks esmalt ette, Mossi sõit lagunes ülde koost. Collins trügis küll Behrast vahepeal mööda, aga seejärel langesid kõik Ferrari staarid üldse välja ning Fangio võis juba võidukalt ka Behra selja taha jätta. Maserati alustas hooaega koguni nelikvõiduga.

  • 1 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 8p
    2 Jean Behra FRA Maserati 6p
    3 Carlos Menditeguy ARG Maserati 4p
    4 Harry Schell USA Maserati 3p
    5 Alfonso de Portago SPA ja José Froilán González ARG Ferrari kumbki 1p
    Kiireim ring Stirling Moss GBR Maserati 1p

2. etapp Monaco GP

Monaco linnaradadel toimuv etapp oli 1955. aastast leidnud püsiva koha F1-sarjas. Neli kuud pärast hooaja avaetappi tuli küll teisel etapil leinata kaht vahepeal surma saanud Ferrari pilooti, aga sõitu see ei seganud. Moss oli istunud üle Colin Chapmani disainitud Vanwalli autosse ja Fangiost sai selgelt Maserati tiimi esinumber. Startisid eest Fangio, Collins, nende järel aga Vanwalli-mehed Moss ja Tony Brooks. Moss lendas rajalt välja, temale otsasõitu vältinud Collins samuti. Hawthorn rammis veel Brooksi autot tagant. Võitis lõpuks Fangio, Brooksi ja ameeriklase Masten Gregory ees.

  • 1 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 8+1
    2 Tony Brooks GBR Vanwall 6
    3 Masten Gregory USA Maserati 4
    4 Stuart Lewis-Evans GBR Connaught-Alta 3
    5 Maurice Trintignant FRA 2

3. etapp Indy 500

Kahel eelmisel etapil olid ameeriklasedki punkte võtnud, ometi Schelli ega Gregoryt Indianapolise 500 miili sõidul ei nähtud. Seal sõitsid ikka kohalikud juhid kohalike masinatega ja jagasid omavahel punkte, mis muus MM-i arvestuses jäid ühekordseiks. Startis esiruudust Kurtis Kraft-Offenhauseri autoga Pat O‘Connor, lõpetasid kaksikvõiduga aga vastavalt 13. ja lausa 32. kohalt startinud Epperly-Offenhauseri piloodid Sam Hanks ja Jim Rathmann. Viimane sai oma nimele ka kiireima ringi.

  • 1 Sam Hanks USA Epperly-Offenhauser 8
    2 Jim Rathmann USA Epperly-Offenhauser 6+1
    3 Jimmy Bryan USA Kuzma-Offenhauser 4
    4 Paul Russo USA Kurtis Kraft-Novi 3
    5 Andy Linden USA Kurtis Kraft-Offenhauser 2

4. etapp Prantsuse GP

Vahepeal olid kavas ka veel Belgia ja Hollandi GP-sõidud, aga rahvusvahelisi suhteid pingestanud Suessi kriisist tekkinud rahalised raskused jätsid need kaks etappi ära. Seega jätkus sari Prantsusmaal uuel Rouen-Les-Essarts rajal. Moss oli haige ja Brooks vigastatud, seega Fangiol tõsiseid vastaseid ei olnud. Argentiinlane startis esimesena ja lõpetas esimesena, kuigi vahepeal said autoderivi vedada ka Behra ja Musso. Behra vajus teiselt stardikohalt lõpuks kuuendaks. Fangiol selle võiduga koos juba 25 punkti, järgmistel alla kümne.

  • 1 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 8
    2 Luigi Musso ITA Ferrari 6+1
    3 Peter Collins GBR Ferrari 4
    4 Mike Hawthorn GBR Ferrari 3
    5 Harry Schell USA Maserati 2

5. etapp Suurbritannia GP

Sel aastal jälle Aintree rajal Liverpoolis. Vanwalli staarid olid jälle rajal ja Briti autole sai esimene etapivõit F-1-s tõeliseks suursündmuseks. Tony Brooks ja Stirling Moss küll vahetasid sõidu ajal omavahel masinaid ja kuigi Moss lõpetas Brooksi autoga esimesel kohal ja Brooks jäi Mossi autoga üldse raja äärde, võimaldasid toonased reeglid võitu ja kaheksat võidupunkti nende vahel pooleks jagada. Moss sai plussina ka kiireima ringi oma nimele. Fangio katkestas, aga nüüd oli temal 25, Mussol 13 ja Brooksil 10 punkti.

  • 1 Tony Brooks GBR ja Stirling Moss GBR Vanwall punkte vastavalt 4 ja 4+1
    2 Luigi Musso ITA Ferrari 6
    3 Mike Hawthorn GBR Ferrari 4
    4 Maurice Trintignant FRA ja Peter Collins GBR Ferrari punkte vastavalt 3 ja 0
    5 Roy Salvadori GBR Cooper-Climax 2

6. etapp Saksa GP

Vanwalli pidu Nürburgringil ei jätkunud. Fangio startis eest ja lõpetas esimesena, Ferrarid kolmekesi kannul. Vaid alguses andsid Collins ja Hawthorn Fangiole lahingut, Fangio võitis aga hoolimata sellest, et vahepeal jäi boksipeatusega teistest lausa minut maha. Kiireim ring Fangiole.

Tegemist oli omapärase etapiga, kuhu mahtusid korraga sõitma F-1 masinad (Maseratid, Ferrarid ja Vanwallid) ja F-2 masinad (Porsched ja Cooperid), viimaste parim oli 12. kohaga lõpus sakslane Edgar Barth Porschel. See jäi küll 46-aastase Fangio viimaseks võiduks, punkte tal juba üldvõiduks piisavalt 34, Musso 16 ja Hawthorni 13 ees.

  • 1 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 8+1
    2 Mike Hawthorn GBR Ferrari 6
    3 Peter Collins GBR Ferrari 4
    4 Luigi Musso ITA Ferrari 3
    5 Stirling Moss GBR Vanwall 2

7. etapp: Pescara Coppa Acerbo (Itaalia)

Hooaeg lõppes ootamatult kahe etapiga Itaalias, kuna vahepealsete etappide tühistamine võimaldas Coppa Acerbo Pescara GP võistlust MM-i sarja võtta. Kuulsusrikas 25,6 kilomeetrit pikk Pescara rada tuli läbida vaid 18 korda, ning etapp jäigi ajalukku pikima vormelirajana F1 ajaloos.

Enzo Ferrari ei pidanud isegi otstarbekaks Hawthorni ja Collinsit rajale saata, protestides selle vastu, et Itaalia valitsus kaalus (Castellotti ja de Portago hukkumise järel) üldse autospordi keelustamist. Musso suutis vaid isiklikult Ferrarilt laenatud autoga rajale tulla. Pescara rajale startisid esireast Fangio, Moss ja Musso. Kuumas kliimas hakkasid autod ridamisi üles ütlema, Moss sai aga selge võidu Fangio ees.

  • 1 Stirling Moss GBR Vanwall 8+1
    2 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 6
    3 Harry Schell USA Maserati 4
    4 Masten Gregory USA Maserati 3
    5 Stuart Lewis-Evans GBR Vanwall 2

8. etapp Itaalia GP

Niisiis, hooaeg lõpetati ka nüüd Monzas. Vähemalt Ferrari oli oma boikoti lõpetanud, ja seega võideldi võidu eest jälle Ferraride, Maseratide ja Vanwallide vahel. Esireast startisid kolmekesi Lewis-Evans, Moss ja Brooks Vanwallidega, Maserati-mehed kolmekesi nende ja Ferrari-mehed neljakesi nende järel. Kõik ülejäänud 18 startinust sõitsid Maseratidel. Behra segas korraks Vanwallide rida, Fangio sai korraks ka ette, kuid lõpuks pidi Moss ainsana rajale jäänud Vanwalli meestest tooma oma karjääri juba kuuenda etapivõidu koju. Kiireima ringi sai oma nimele Brooks.

  • 1 Stirling Moss GBR Vanwall 8
    2 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 6
    3 Wolfgang von Trips GER Ferrari 4
    4 Masten Gregory USA Maserati 3
    5 Giorgio Scarlatti ITA ja Harry Schell USA Maserati kumbki 1
    Kiireim ring Tony Brooks Vanwall 1

1957. aasta MM-i esikuuik

  • 1. ja viiendat korda maailmameistriks Juan Manuel Fangio 40 (46) p
  • 2. ja kolmandat korda järjest hõbedal Stirling Moss 25
  • 3. Luigi Musso 16
  • 4. Mike Hawthorn 13
  • 5. Tony Brooks 11
  • 6. Masten Gregory 10

Lisaks peeti maha veel üheksa F1 võistlust väljaspool MM-sarja, millest viis võitis Behra (BRM-il või Maseratil), kaks Collins, ühe Musso (mõlemad Lancia-Ferraril) ja ühe Lewis-Evans (Connaught-Altal).

Sportautode MM

Seda sarja tuleb siin tutvustada, sest võitjad olid enamasti samad kui F1-etappidel, masinad aga hoopis teistsugused. Etapid olid ka palju pikemad, nagu näiteks traditsiooniline Le Mansi 24-tunni sõit, mida peetud üksikute vaheaegadega 1923. aastast peale. Kuid selles sarjas jagati punkte meeskondadele (mitte pilootidele, nagu F1-s), kellest võitis Ferrari 30 (41) punktiga, Maserati 25 (28) ja briti Jaguari 17 punkti ees.

Võitjad 1957. a sportautode MM-etappidel:

  • 1000km of Buenos Aires (ARG): Masten Gregory, Eugenio Castellotti ja Luigi Musso Ferrari 290 MM Spider Scaglietti
  • 12-Hour Florida International Grand Prix of Endurance for The Amoco Trophy (USA): Juan Manuel Fangio ja Jean Behra Maserati 450S
  • Mille Miglia (ITA): Piero Taruffi Ferrari 315 S
  • 1000 Kilometre Rennen auf dem Nürburgring (GER): Tony Brooks, Noël Cunningham-Reid ja David Brown Aston Martin DBR1/300
  • Les 24 Heures du Mans (FRA): Ron Flockhart ja Ivor Bueb Jaguar D-Type
  • Sveriges Grand Prix (SWE): Jean Behra ja Stirling Moss Maserati 450S
  • Gran Premio de Venezuela (VEN): Peter Collins ja Phil Hill Ferrari 335 S
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised