Elektriautode ja pistikhübriidide müük Euroopas kasvas möödunud aastal kiiremini kui ükskõik millist teist kütust tarbivate sõiduautode müük, kirjutab WHATCAR?

Näiteks kasvas kõigi uute sõiduautode müük Euroopa Liidus 2015. aastal 9,3% võrra, aga elektriautode ja pistikhübriidide müük kasvas 108,8% ehk enam kui kaks korda.

Suurematel turgudel nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia oli kasvuprotsent möödunud aastal 80-100%. Aga näiteks Hollandis moodustasid elektriautod ja pistikhübriidid ligi 10% kõigist müüdud uutest sõiduautodest.

Elektriautode tootmist hoogustavad pea kõik suuremad autotootjad ja tänaseks isegi mitmed luksusautode tootjad. Suurtel autonäitustel ei tutvusta täna enam ükski tootja uusi gaasiautosid, aga alati näidatakse uusi pistikhübriide ja elektriautosid.

Eestis aga müüdi mullu kokku vaid 34 elektriautot autot ja langus koguni 90%, kui võrrelda 2014. aastaga.

Teised riigid toetavad, meie mitte

Põhjus elektriautode müügi drastilisele kukkumisele on lihtne: Eesti on aga üks vähestest EL-i liikmesriikidest, kus CO2 kvootide müügist teenitud rahade lõppemise järel ei toetata elektriautode soetamist ega tarbimist.

Ainus meede, mis Eesti transpordi arengukavasse elektriautodega seoses on sisse kirjutatud, on see, et tagatakse kiirlaadijate võrgu toimimine.

Idee elektriautode, pistikhübriidide ja teiste alternatiivkütustel liikuvate transpordivahendite tootmiseks peitub transpordist tulenevate keskkonnamõjude vähendamiseks, millele Euroopa Liit ja sealhulgas Eesti pöörab viimasel ajal suurt tähelepanu.

Autotranspordi mõju keskkonnale saab vähendada ökonoomsemate sisepõlemismootorite arendamise ja tootmisega, aga olgu see tavamootor kui ökonoomne tahes, fossiilset kütust põletab see ikkagi.

Teine tee on alternatiivkütustel liikuvate sõiduvahendite tootmine. Euroopa Liit ongi vastu võtnud taastuvenergia direktiivi, milles muuhulgas on võetud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks transpordis taastuvenergia kasutamine kasvanud 10 protsendini.

Just selle eesmärgi täitmiseks jagatakse valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides toetusi elektriautode ja pistikhübriidide soetamiseks ja tarbimiseks.

Mõnes riigis toetatakse tarbijat elektriautode soetamisel, mõnes jälle on vabastatud registreerimis- ja/või aastamaksudest ning mõnes riigis toetatakse kõigi antud meetmetega.

Muidugi võivad kriitikud praegu kuiva muigega ka tõdeda, et hoolimata suurtest kasvunumbritest moodustab elektriautode müük kogu uute sõiduautode müügist veidi vähem kui 1% võrra.

Aga tuleb meeles pidada, et ka see 1% uusi elektriautosid vahetab ju liiklusest välja täpselt samavõrra vanemaid ja hulga CO2 õhku paiskavaid autosid.

Biometaan on kindlasti hea meede ühistranspordile... aga sõiduautodele?

Kindlasti aitab hiljaaegu riigi poolt vastu võetud otsus toetada ühistranspordis biometaani kasutamist kaasa ELi taastuvenergia direktiivi täitmisele.

Toetatakse nii biometaani tootmist ja tanklate ehitamist kui ka biometaani kasutamist ühistranspordis. Kõik see on ilus ja kindlasti ka vajalik meede.

Aga mil moel see mõjutab tavalist, sõiduautot kasutavat tarbijat? Biometaani hind kujuneb kindlasti kallimaks kui maagaasi oma ja seega soovivad biometaani tootjad gaasiaktsiisi tõstmist. See omakorda lisaks kulusid kütusele kõigi CNG-d (maagaasi) kasutavate autode omanikele.

Aga riik doteerib biometaani kasutamist ainult ühistranspordis, mis kindlasti on abiks taastuvenergia direktiivi täitmisele. Samas näitavad uuringud, et Eesti maanteetranspordis on ligi 60% energia tarbimisest põhjustatud sõiduautokasutusest.

Seega rohkem puhtamat õhku saaksime, kui soodustaksime alternatiivkütuseid tarbivate sõiduautode ostmist ja kasutamist.

Gaasiautode müük languses

Lõpetuseks veel üks näide 2015. aasta Euroopa uute sõiduautode müügistatistikast. Võrdlusest erinevate kütuseliikide kaupa selgub, et elektriautode ja pistikhübriidide mühinal kerkiva müügi kõrval on gaasiautode müük languses.

Euroopa Liidus müüdi möödunud aastal gaasiautosid 8,4% võrra vähem kui 2014. aastal ja langus 2015. aasta viimases kvartalis oli koguni 31,8% võrra.