Villu Vane tegi esmalt kokkuvõtte liiklusohutuse hetkeseisust, mida võib ühelt poolt hinnata heaks, ent teisalt on skandinaavialiku liikluskultuurini jõudmiseni veel aega küll. Neil hukkub miljoni elaniku kohta aastas 50 inimest, meil oli see näitaja mullu 99, millega oleme edetabeli tagant kolmandalt positsioonilt liikunud viimase kolmandiku etteotsa. Euroopa Liidu keskmine on 86.

1991. a. hukkus meil 441 inimest, mullu aga vaid 132 - sama palju kui 1950ndate ENSVs, kus liiklussagedus oli kordi väiksem. Viimane on aga mullu ja tänavu esimese kolme kuuga päris palju langenud - vaata, et kuni 10 %. Liiklussurmade arvu kontrolli alla saamisel nimetas Vane muu hulgas seda, et politsei on oma järelvalve kahekordseks suurendanud ning suudab seda ka nii hoida.

Piirkiirust tõsteti kokku 764 kilomeetril ja neist 110 km/h saab umbes oktoobri keskpaigani liikuda umbes 150'l. Mõnes kohas rakendub 110 km/h veidi hiljem, kuna kiiruse tõstmist harrastatakse vähemalt 3 km lõikudel. Näiteks on juulini remondis Kukrsuse sild, mille valmides saab sealgi 110 km/h märgid välja panna.

Esmakordselt Eestis - pikivahemärgistused

Esimest korda katsetatakse sel suvel mujal Euroopas laialt levinud pikivahemärgistust ning hakatakse ohtlikult närbi pikivahe hoidmise eest ka karistama. Tallinn-Keila-Paldiski maanteele joonistatakse mõlemas sõidusuunas 1,5 km pikkusele lõigule maha iga 45 m peale valged ristkülikud. Maanteekiirusel liikudes tuleb jälgida, et eessõitva auto ja Teie vahel oleks alati kaks ristkülikut näha.

Millise kiirusega ja kus sel suvel sõita saab, vaata sellelt kaardilt.