2017. aasta 1. oktoobrist alates peava kõik uued sõiduautod olema varustatud automaatse hädaabiteavituse süsteemiga eCall, mis õnnetuse korral suudab ühendust võtta hädaabinumbriga 112 ja edastada sõiduki asukoha. Tarbesõidukitele kehtib nõue alates 31. märtsist 2018.

eCall on eriti abiks juhtudel, kui inimesed autos on kontaktivõimetud, õues on pime, teeolud on rasked või on auto sattunud õnnetusse väheasustatud alal. Uudne süsteem võimaldab juhtunust kiiresti teavitada ja sellele reageerida ning säästa seeläbi inimelusid.

Kolm juhtumit, kolm Volkswagenit

Krõõt Kaldma, Häirekeskuse planeerimisgrupi ekspert tõdeb, et möödunud aastal aitas eCall vähemalt kolmel korral inimeste turvalisuse garanteerida, õnneks kellegi elu suures ohus ei olnud:

“2018. aastal jõudis Häirekeskuseni 129 eCall kõnet. Reaalseid sündmusi, mis vajasid reageerimist, oli kolm korda. Seega hetkel ei saa öelda, et eCall lahendus oleks veel kellegi elu päästnud, kuid on inimesi kindlasti abistanud vähemalt neil kolmel juhul.”

Kaldma ütleb, et kõik kolm hädaabikõnet tulid Volkswageni sõidukitest: “Esimene eCall kõne, mille puhul inimesed abi said, jõudis meieni 2. märtsi öösel. See leidis ka meedias kajastamist ja puudutas Lõuna-Eestis külmas öös sõidukiga hätta jäänud Vene Föderatsiooni kodanikke. Nemad helistasid ise oma sõidukist Häirekeskusesse ja andsid teada, et neil pole kütust ning vajavad abi.”

Teine sündmus puudutas teelt välja sõitmist, milles keegi viga ei saanud. Ka kolmas eCall juhtum puudutab liiklusõnnetust, mille puhul sõiduk tegi ise teate Häirekeskusele. Õnneks ei olnud selgi korral tegemist raske õnnetusega.

Vähe eCall seadmeid

Nõuetele vastava eCall lahenduse paigaldamine on autotootjatele Euroopa Liidus äsja kohustuslikuks saanud ning suurem osa Eesti teedel liikuvatest autodest ei ole selle seadmega varustatud.

Seetõttu võib eeldada, et eCall teateid hakkab laekuma Häirekeskusele rohkem tulevikus, mil toimiva eCall lahendusega sõidukeid on Eesti teedel rohkem.

“2019. aasta väljakutsete arvu on hetkel keeruline ennustada, kuid arusaadavalt see tõusutrend jätkub. See oleneb kui palju nõuetele vastavaid sõidukeid meie liikluses osaleb ja õnnetusse satub. Tahaksin loota, et õnnetuste arv ikkagi väheneks ja inimesed saaks vähem viga,” sõnab Krõõt Kaldma.

Ta lisab, et kuna teema on Eestis uus, siis tahavad inimesed olla kindlad, et nende sõiduki eCall funktsioon toimib ning võtavad Häirekeskusega ühendust. Seda testimeetodit Kaldma aga ei soovita:

“Mis selles kontekstis vajab märkimist, on see, et kuna teema on Eestis uus, siis see on äratanud inimestes huvi ja Häirekeskuseni on jõudnud kõnesid, kus inimesed on omal käel soovinud katsetada oma sõiduki eCall funktsiooni toimimist,” räägib Kaldma.

“Meie soovitus on see, et küsige nende toimimise ja seadme töökindluse info üle autoesindustest. Ärge tehke neid kõnesid lihtsalt katsetamiseks ja kui olete eCall nuppu ekslikult vajutanud, siis tuleks öelda, et ohtu pole. Kindlasti ei tohi kõnet ise katsetada, sest muidu võite tekitada valeväljakutse,” paneb ta autosõitjatele südamele.

Mittestandardsete telefonide infomüra

Koostöö SMIT-i ja mobiilioperaatoritega on Häirekeskusel hästi sujunud. Osapooled on arengust huvitatud, tänu sellele on ka eCall-i kasutuselevõtt olnud edukas. Süsteemi aluseks on võetud sideoperaatoritele kehtestatud 3GPP standardid ja üle-euroopalise eCalli standardid.

Aga on kaks tehnilist probleemi, mida on saanud lahendada. Eesti on täis mittestandardseid telefone, mille kõned registreeruvad end süsteemis eCallideks.

Õnneks selle lahendavad 3GPP standardid, mille abil sideoperaatorid korrastavad andmestiku. Standardile vastav “emergency call“ suunatakse eCall kõnena häirekeskusele.

Teine probleem puudutas pre-eCall seadmeid, mis ei vasta eCalli standarditele. Et autoomanik saaks teada, kas tema autos on eCall standarditele vastav seade, tuleb ühendust võtta sõidukitootja esindajaga, antud juhul siis maaletooja, edasimüüja või volitatud margiteenindusega.