Väike, ruumikas ja säästlik — selline peaks olema üks kaasaegne igapäevasõiduk. Tähtis on aga ka kvaliteet ja sõidumõnu. Ning turvalisus, teadagi.

Siiski eelistatakse pere vajadusi ja suurte objektide liigutamist silmas pidades reeglina liialt suuri ja võimsaid autosid.

Miks kõik ei sõida väikeautodega? Selline küsimus tekkis tänavuse Twingo testimisel.

Paljud väikeautod on rohkem staatusesümbolid või stiilsed lelud nagu näiteks Mini või uus VW põrnikas.

Need on mõeldud pere mitmendaks autoks ja urbaansesse keskkonda eputamiseks. Teiseks pole enamik väikeautosid enam sugugi väikesed — neisse mahub „tegelikult-ka!“ päris inimesi nende päris kohvrite ja kottidega.

Twingo püüab platseeruda mõlemasse kategooriasse, olles ühtaegu ruumikas ja säästlik ning hakates endale ehitama tagasihoidlikku kultusautomüüti.

Õigem oleks aga „termin“ nelikminek ehk Quadgo, kuna autos on neli istet ja igal reisijal on samavõrra ruumi — palju!

Pagasiruumi avardamiseks liiguvad tagaistmed edasi-tagasi, mitõttu tekib ruumi ka nende seljatoekalde reguleerimiseks. Ja tekib olukord, kus mini-auto tagaistmel saab normaalpikkuses isik laisalt jalg üle põlve lösutada.

Tagaistmed tagumisemas asendis, mahutab Twingo neli korvpallurit ja ka nende trennikotid. Tagareas on nimelt ruumi ka kahemeetristele, mis on omas klassis harukordne.

Küll aga on tagant kahjuks puudu lakke kinnituvad käepidemed, kust hoida kinni ebatasasel teel või äkilisema sõidu korral. Samuti kulunuks tagareale marjaks ära paar lugemislampi, mille valgel trenniplaani korrata. Ka võinuks olla kossumeeste higihaisu tuulutamiseks nurgast väljapoole avatavad tagumised küljeaknad, mis on aga lisavarustusena minituuleklaaside nime all täiesti saadaval.

Esireas istuda on aga äärmiselt meeldiv. Kuigi puudub käetugi, mida pisiautodesse harva standardvarustusena pakkuda tihatakse, on kõik muu sisustus ülimalt meeldiv ja kvaliteetne. Jah, kõik on plastist, millelt silm üle liigub, ent see plast on soe, pehme ja mõnus.

Armatuurlaua kurvidel kätt libistades tekib korraks isegi tunne, et tegemist on mingi loomse materjaliga. Midagi ei klobise ning kindalaegast sulgedes ei kuuldu umbusku tekitavat kõva ja õhukese plasti kolinat.

Kõik uutele Twingodele pakutavad mootorid on 1,2-liitrised. Proovitud auto oli 16-klapiline 75 hj ja kiirendas sajani tosina sekundiga. Saadaval on veel ka nõrgem, 8-klapiline 65 hj mootor ning sama võimas 1,5 dCi diisel.

75 hobust aitavad Twingot edasi päris ärksasti. Väike mootor armastab kõrgeid pöördeid ja maksimaalse tõhususe huvides tuleb neid agregaadile ka igal võimalusel ette sööta.

Pisimootori hääl pole vinguv, pigem uljas ja lõbujanune. Kuna aga kiirused autol siiski väga suureks ei lähe (tippkiirus on 170 km/h), jääb Twingoga mängimine enamasti täiesti seaduse raamidesse.

Teisalt ei teeks käigukastile liiga ka kuues käik. Siis oleks auto maanteesõidul vaiksem. Käiguvahetus käib päris pika kangi abil, on väga pehme ja natuke vanaaegse tunnetusega. Konarlikul asfaltmaanteel üle ühe teega risti paikneva teravama konaruse sõites hüppas korraga viies käik välja — selle taga oli pika kangi lainelisel teel rigilaperdamisest tekkinud inerts…

Kui vähegi võimalik, võiks mõelda hoopis mudelivaliku tipus trooniva Twingo GT peale, mille baashind jääb alla 180.000.-. Sellelgi on see sama 1,2-liitrine mootor, mis toodab aga tänu turbole juba sada hobujõudu. Kiirendusaeg jäeb alla kümne sekundi ja tippkiirus alla 190 km/h.

Muus osas on auto samasugune kui 75-hobujõuline Dynamique varustuses vend, mida proovisime. Kerel on vaid mõned GT-kirjadega hallid detailid, lisaks nipet-näpet mugavusvidinaid.

Renault pakub oma suureks kasvanud Twingole ka sportlikku kleebisetuuningut, mida oleme harjunud nägema rohkem Minidel, nüüd ka Fiat 500 jms. juures.

Vanale Twingole poleks ruudulipp katusele või kaks valget go-faster-triipu üle auto küll kuidagi sobinud. Uus aga isegi õigustab selliseid valikuid. Vaatamata ikka päris pehmele vedrustusele, mida on mitmekesi ja tavaliselt liikudes väga mugav omada, on Twingoga võimalik kurvi minna küll.

Alla tonnine põrnikas küll kaldub siia-sinna, ent on üllatavalt hästi kontrollitav.

Võibolla pole uus Twingo vanaga võrreldes enam nii prantslaslikult imelik, kuigi omapärane ukselink on ikka alles. Ent Renault on selle nüüdsest upitanud hoopis teise liigasse, kus tal tuleb vastamisi minna pika ajaloo ja müüdibuketiga relvastatud märgilisematele sõidukitele.

Eks näis, kuidas Twingo sellega hakkama saab. Eesti teedele sobib see aga ideaalselt, olles pehme, mugav, mitte ülearu kiire ja äärmiselt ruumikas. See pole küll loomulikult nii kuum kolmeukseline kui poole võimsam Renault Clio Sport, ent algajale või hoopis realistlikumale inimesele sobib Twingo GT üheks tujutõstvaks ja samas praktiliseks kaaslaseks küll.