Delfi test: Audi A5 2,7 TDI
Nii, kuidas Audi aga sügavamale 21. sajandisse imendub ja enda mudelivalikus olevaid puuduvaid numbrikohti täidab, on saksa kindelautosse hakanud siginema pehmet ja inimlikku mõõdet. A5 on A4l põhinev kupee, mille õrnalt laines kerejoon flirdib seni veel üsna ebaaudilikuna näinud moel emotsionaalselt retroga. Erutavalt kena on ka A5 küljeakende kujund. Eelmine Audi TT oli konkreetselt kandiline nagu tema mudeliindeks. Uus on palju voogavam. A5 on täna saada olevatest Audidest kõige klassikalisema olemisega.
Audi disaini juhib juba mõned aastad Walter de Silva, kes töötas 1980ndate keskpaigast 1990ndate teise pooleni Alfa Romeo disainibossina. Audide emotsionaliseerumist peetaksegi just suuresti tema teeneks. Konkreetne „de Silva detail“ on kõiki Audisid ühendav suur esivõretrapets. Klassikast jõudu saanud A5 on de Silva enda lemmik-Audi ja selle kerekuju on tõesti meeldiv vaadata. Vana TT oli küll kontseptsioonina tore, ent A5 on palju südamlikum. Palju mõnusam on asetada käsi A5 mudelautole, kui TT omale.
Ajal, mil Audide väljanägemine pidi olema paugu pealt siililegi selge, poleks tulnud ka kõne alla neil nüüd laialt levinud LED-päevatuled. See oleks näinud kohatu vigurdamisena. Sudusel linnatänaval hakkavad uued Audid nüüd väga konkreetselt silma, mõjuvad salapäraselt, justkui nad teaks midagi, mida teised ei tea. Ja proovisõitu tehes oli päris mõnus vahel foori taga seistes ees oleva auto tagaküljel „enda“ LED-sirpe peegeldumas näha. Tekkis selline tunne, nagu A5 märgistaks eesseisjaid, pööraks neid kuida enda usku…
A5 on A4ga võrreldes pisut laiema rööpmega, mis parandab veelgi A4 suurepärast juhitavust. Prooviauto oli varustatud 2,7-liitrise diisliga, mille jõud juhiti tol tormisel ja vihmasel päeval vaid esiratastesse. Sellele vaatamata oli kindlus rooli taga istudes mäe kõrgune ja maanteel paduvihmas kiiruse ületamine lõdvestav. Sportlikud istmed pakkusid suurepärast tuge nii küljele kui kintsule, nupuhulkades orienteerumine sai tänu nende asjalikule grupeeritusele selgeks mõne minutiga ja oligi kõik. A5 on juhile nii arusaadav, et ei jäta midagi varjatuks. Kõik, mis on, antakse kohe kätte.
Variaatorkastiga suhtlev 190hj diiselmootor tegi veel sportlikumalt möirgavat häält kui mõni aeg tagasi testitud Jaguar XFi sama suur ning üllatavalt maskuliinse saundiga jõuallikas. Pole tarvis lisadagi, kui ökonoomne see Audi agregaat on. Stabiilsel ja vaiksel sõidul mootorit kuulda pole, ent salongis pole siiski sugugi vaikne. Üllatusena sellise klassi auto kohta on rehvide veeremüra päris häälekaks puhvriks salongis ja väljas kõlava heli vahel. Kui just pidevalt valjult Vikerraadiot ei kuula, tuleb kerepaneelide taha küll hakata vanu häid pigimatte rullima.
A5 on keskmise suurusega kupee. Selle tagaistmed pole „põhimõttelised“ nagu TTl ega ole A5 ka tohutu rollsroyce’likes mõõtmetes kaheukseline maanetelaev. See on täpselt paraja suurusega, et juht saaks seda mõnusalt kurvidesse heita, kaotamata tagaistmete praktilisuses. Autosse peab mugavalt mahtuma neli inimest ja nende pagas. Pakiruum on selleks täiesti paras, ent tagaistmel on põhjamaalasel küll vähe pea- ja põlveruumi. Medvejevil ja Putinil on seal aga väga lahe istuda ning Moskva ja Peterburi vahet kihutades saavad nad isegi ühiselt tagareale ettenähtud kliimaseadmenuppu sättida. Esimeses salongipooles arvestab Audi kliimaseade ka sellega, kuhu paistab päike ja reguleerib vastavalt juhi või kaassõitja puhureid.
Pikad sõidud muudab mugavaks Audi Infotainment süsteem, mis teeb Maa peal ringi liikudes pidevalt juurde tekkivate, kaduvate ning sagedust vahetavate raadiojaamade seas orienteerumise ülilihtsaks. Turvavarustusest on ka A5l saadaval uute autode seas levima hakanud Lane Assist, mis aitab väsival juhil sõidurida hoida. Citroënidel töötab süsteem prantslasliku kirglikkusega: kui auto kaldub suunda näitamata üle teemärgistuse, hakkab vastav istmepadja pool ebameeldivalt vibreerima. Nagu keegi näpistaks sind näljaselt kannikast või annaks jalaga tagumikku. Kõlabki „Merde!“ ja pööratakse ritta tagasi. Volkswagen tüürib autot ise sõiduritta tagasi, Hondal peab selleks käsi õrnalt roolil hoidma. Audil hakkab aga rool juhi tähelepanu võitmiseks üle teejoone vajudes kergelt värisema. Hea diskreetne lahendus. Kelles Audide nägemine seni vaid jõuetut tüdimust on tekitanud, mis siis, et tehniliselt ja juhitavuselt tipptasemel autodega tegu, võib uus A5 nüüd kirelõõma lõkkele lüüa küll. Sellega tekib tunne pigem ’kellegi’ kui ’millegi’ omamisest. Hinnalipikuid lehitsedes võivad numbrid küll veidi suured näida, ent A5 pakub selle raha eest palju soliidsemale klassile omast presence’it.
