DELFI GRAAFIK: Millised margid on Eesti autovaraste lemmikud?
Teist aastat järjest on lisaks Volkswagenile autovarguste esikolmikus veel Ford ja Audi, mida varastati mullu vastavalt 47 ja 42 korda.
Kokku fikseeris politsei 2013. aastal 464 mootorsõiduki vargust, mida on 55 võrra vähem kui aasta varem. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse juht Toomas Jervson ütles Delfile, et autovargused on kuriteoliigina pigem langev trend.
Jervsoni sõnul varastatakse kõige rohkem autosid, mis on vanad ja tihti ka seisma jäänud - kas siis vanametalliks või tagavaraosade saamiseks.
"Paraku juhtub tihti, et omanik märkab auto kadumist päris tükk aega pärast auto kadumist, kuna ei tunne sõiduki vastu enam aktiivset huvi. Soovitaks selliste romude omanikel pigem ise oma autod metalli kokkuostu viia," sõnas ta.
Varaste huviorbiidis on pigem ka autod, mis sõidavad, aga on valmistatud enne 1997. aastat, mil immobilisaatorid said valdaval enamusel autodest standardvarustuseks.
"Selliseid autosid on lihtne süütelukku lõhkudes käima panna. Ka nende autode varastamisel on huviks nii vanametall kui tagavaraosad. Tegemist ei ole üldjuhul süsteemse ja organiseeritud grupi poolt toimepandud kuriteoga, vaid juhuste ärakasutamisega. Samuti pole harvad juhtumid, kus selliseid autosid ärandatakse lõbusõitudeks, sõiduk leitakse hiljem kas avariilisena või rüüstatuna. Tihti juhtub nii, et autosse jäänud esemete väärtus on olnud suurem kui autol endal. Nende autode vargusi aitab ennetada omaniku poolt paigaldatud täiendavad turvaseadmed, kasvõi tavaline salalüliti on parem kui mitte midagi," rääkis Jervson.
On olnud ka juhtumeid, kus inimesed on auto võtmed näiteks poes käies parkimisplatsil kaotanud, pahatahtlik leidja aga tuvastanud auto ja sellega minema sõitnud.
"Samuti on võtmed läinud kaotsi, kui inimesed on ise koju kaasa pidutsema kutsunud juhututtavaid, kes on lahkudes sisse vehkinud erinevaid kergesti realiseeritavaid esemeid, nagu telefonid, arvutid ja telekad, aga ka autovõtmed. Talvisel ajal aga on juhtunud, et inimesed jätavad auto maja ette soojenema ning lähevad ise tuppa, sel ajal aga sõidetakse nende autoga ära."
Politsei kinnitab, et viimastel aastatel on vähemaks jäänud konkreetsete mudelite sarivargusi, mis üldjuhul toime pandud välisriigist pärit kurjategijate, näiteks Leedu kriminaalide poolt.
"Oleme oma tõsise tööga eelkõige Leedu kriminaalid Eestist eemale sundinud. Aeg-ajalt küll mõni grupp jälle proovib siin oma tööd teha, kuid seni ei ole see neil korda läinud."
Sisuliselt kadunud on Jervsoni kinnitusel kuriteoliik, kus inimeselt varastatud autot proovitakse omanikule tagasi müüa.
"Selliste kuritegude lahendamisel keskendusime varastatud autode vahendajate tabamisele. Vahendajad, keda oli piiratud grupp isikuid, hakkasid taipama, et varastatud autode vahendamiselt tabatud isikud võivad saada süüdistuse väljapressimises ning reaalse pika vanglakaristuse. Seetõttu kadus vahendajatel huvi sellise tegevusega enam tegeleda, autovarastel kadus võimalus varastatud autode vahendamiseks. Neil põhjustel hakkasid alates umbes 2006. aastast tuntavalt vähenema ka autode vargused," rääkis ta.
Vaata andmeid mootorsõidukite (nii autode, mootorrataste, traktorite, busside jne.) varguste statistika kohta 2013. ja 2012. aastal:
