Cizeta Moroderi isal oli sünnipäev

Nädal tagasi tähistas oma 65. juubelit muusik ja kunstnik Giorgio Moroder. Automaalimas on ta kogunud tuntust pigem projekti Cizeta Moroder algatajana.

Kaheksakümnendate keskel otsustasid Giorgio Moroder ja sportautode spetsialist Claudio Zamponelli konstrueerida midagi tõeliselt unikaalset. Nad tahtsid ehitada üliluksuslikke ja ülivõimsaid sportautosid, mis justkui oleksid laenatud rikaste inimest unelmatest ning pakuksid kõike, mida keskmisest jõukamad ostjad võiksid soovida. Kombineerides oma nimed (Claudio Zamponelli nimetähtedest tuletati esimene nimepool: Cizeta) otsustasid kaks meest oma autole nimeks panna Cizeta Moroder.

Et luua säärasele autole ka arvestatav välimus, läksid Moroder ja Zamponelli Marcello Gandini juurde, kes oli kuulsaks saanud Lamborghinide stilistina ning ka tema liitus superauto projektiga.

Aga kuhu minna, kui tahad ehitada autot, mida keegi varem pole näinud? Moroder ja Zamponelli võtsid ette teekonna Itaalia autotööstuse Mekasse — linna nimega Modena. Sinna koguneski meeskond, millesse kuulusid paljud Gandini töökaaslased Lamborghini päevilt.

Autot esitleti 1988. aastal Genfi autonäitusel suure eduga. 1991. aastaks oli atraktiivne Cizeta-Moroder V16T juba müügis üle maailma. See eksootiline auto oli oma mitmete intrigeerivate elementidega, kaasa arvatud 16-silindrilise mootoriga, kõige vapustavam auto maailmas.

Auto V16 mootor oma 540 hobujõuga võimaldas hämmastava kiirenduse 0–60 miilini tunnis kõigest 4 sekundi jooksul ning meeltülendav oli ka maksimumkiirus — 204 mph.

Et saavutada sellist ülivõimsat jõudu, kavandas Cizeta Moroderi peadisainer Olivero Pedrazzi asjakohase mootori, kus kasutati parimat tolleaegset saadaolevat tehnoloogiat. Kuna kahte V8 mootorit oli võimatu kõrvuti paigaldada, otsustati konstrueerida täiesti uus, mis oli küll keeruline teostada kuid alternatiivi ei olnud. Risti asetatud jõuallikas paiknes ainult veidi eespool tagumistest ratastest ning sisaldas 64 erinevat klappi ja 8 nukkvõlli, jahutussüsteem koosnes kahest radiaatorist.

Cizeta-Moroder, hinnaga 600 000 dollarit tükk, tuli välja mitme teisegi huvitava omapäraga. Näiteks oli luksulik ja ruumikas interjöör sisustatud naturaalse nahaga, paigaldatud oli kõrgkvaliteetne audiosüsteem ja konditsioneer. Auto kere oli alumiiniumist, välja arvatud katus, mis oli turvalisuse kaalutlustel valmistatud terasest. Üüratud pidurid tootis Brembo ning Pirelli rehvid olid suurimad, mis tol ajal eksisteerisid (ees 245/40 ja taga 333/35).

Auto valmides, püstitati eesmärgiks toota üks Itaalia superauto nädalas ning tehti ka ettevalmistusi uute mudelite turule toomiseks. Paraku, hoolimata aktiivsest tellimisest (üks isegi Brunei sultanilt), hääbus huvi Cizeta Moroderi vastu üsna kiiresti ning kokku toodeti vaid 8 autot.