Esimese maailmasõja ajal kasutasid sakslased Briti sõjalaevade otsimiseks tsepeliine, mis lendasid väljaspool laevakahurite tuleulatust ning võisid vaatlustulemustest raadio teel ette kanda. Üks õhulaev suutis 12 tunniga kontrollida nii suurt ala, mille läbikammimiseks oleks tosinal ristlejal kulunud kolm korda rohkem aega, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.

Teise maailmasõja alguseks olid lennukid õhulaevad juba täielikult välja vahetanud. Selleks ajaks oli olemas ka uus vaatlusvahend ja nimelt radar, mis võimaldas nii maapinnal kui õhus toimuvat hoopis kaugemalt jälgida. Esimene õhuseireks ettenähtud aeroplaan valmis 1944. aastal USA torpeedokandja Grumman TBM Avenger baasil, kusjuures tema radari tegevusulatus oli 160 kilomeetrit.  

Vietnami sõja alguseks oli USA lennuväe relvastuses märksa moodsam EC-121, mille prototüübiks oli reaktiivreisilennuk Lockheed Constellation. Erinevalt praegustest õhuseirelennukitest paiknesid Warning Stari radarid kahes küüru meenutavas voolundajas kere peal ja all. Meeskonda kuulus kokku 18 liiget, kellest kümme tegelesid radarite ja nende abil saadud info töötlemisega. EC-121 pardal olid tolle aja parimad analoogarvutid (tõsi küll, tublisti kergendatud variandis), mis kulutasid tipprežiimil niisama palju elektrienergiat nagu 20 000 elanikuga linn.

Tarkade Klubi detsembrinumbris:
• Nanomaailma lubadused ja ohud

• Kes on süüdi epideemiates?

• Ilupildid mikroskoobist

• Taani ökotoopia

• Auto-eri Kuidas-rubriigis

• Armee eemaletõrjumine Antarktikast

1965. aastal otsustati EC-121 välja vahetada uue tüübi vastu, mis suudaks kanda firma Westinghouse moodsat radarit. Viimane võis jälgida kuni 128 lainesagedust ning avastada isegi madalal lendavaid lennukeid, mis seni olid maapinna taustal märkamatuks jäänud.

Uue lennuki loomiseks kuulutati välja konkurss, kus osales ka EC-121 tootja Lockheed, kes peatselt välja langes. Boeing pakkus algul välja kaheksa mootoriga lennuki projekti, mille radari antenn paiknes pöörlevas taldrikukujulises voolundajas saba tipus. See mõte laideti maha, sest õhus tankides võis kütuselennuki voolik antenni vigastada.

 Viimaks otsustati minna äraproovitud teed ja kandelennukina kasutada nelja mootoriga reisilennukit Boeing 707-320B. Lisaks radariantennile oli kõige suuremaks täienduseks meeskonna päästekapsel. Esialgu kavatseti uus lennuk varustada koguni kahe kapsliga (üks ninas, teine sabas), kuid tootmiskulude vähendamiseks ühest loobuti. Algul olid kõigi meeskonnaliikmete jaoks pardal langevarjud, kuid hiljem loobuti ka nendest.

Esimene radari kandmiseks ümberehitatud Boeing E-3 nimega Sentry (’tunnimees’) startis 25. mail 1976, kui tellimus seeriatootmiseks oli juba käes. Kuni 1992. aastani ehitati kokku 68 Sentryt, mida paremini tuntakse küll õhukaugseire programmi AWACS nime järgi.

„Tunnimeest” on kõige kergem ära tunda sellesama radariantenni voolundaja järgi, mis on kerega ühendatud kahe tugitala abil. Tema läbimõõt on 9,1 meetrit ja suurim paksus 1,8 meetrit, nii et lennuki stardi ajal kallutatakse „taldrikut” õhutakistuse vähendamiseks ettepoole. Patrullides pöörleb voolundaja päripäeva, tehes kuus pööret minutis.

9000 meetri kõrguselt võib selle aparaadiga silmas pidada kõike, mis lähima 312 000 ruutkilomeetri raadiuses toimub. Kui külm sõda Euroopas veel täies hoos oli, piisas Varssavi pakti piiri kontrollimiseks kolmest lennukist ning valmistaja reklaami kohaselt võis Sentry pardalt isegi Ida-Saksamaal teedel liikuvaid Trabant-tüüpi sõiduautosid jälgida.   

USA enda õhujõudude kõrval kasutavad sama tüüpi Suurbritannia (7), Prantsusmaa (4) ja Saudi Araabia (5) ning 17 kuuluvad ka NATO Euroopa relvajõudude koosseisu. Ehtsas sõjas kasutati neid esmakordselt Iraagi vastu 1990. aastal. Seni on lennuõnnetuste tagajärjel kaotatud kolm Boeingut, neist kaks kokkupõrkel lindudega.       

       

Boeing E-3 tehnilised andmed

Tiivaulatus: 44,42 m

Pikkus: 46,61 m

Kõrgus: 12,6 m

Stardimass: 147,4-156 tonni

Mootorid: neli turboventilaatormootorit Pratt&Whitney TF33-PW-100A (4 x 93 kN)

Maks kiirus: 855 km/h

Patrullkiirus: 843 km/h

Lennulagi: 12 500 m

Maks lennukaugus: 9250 km

Maks lennukestus: 11 tundi

Meeskond: 4 pilooti ja kuni 19 operaatorit