Mitmed tootjad on oma mahtuniversaalid ümber vorminud linnamaasturiteks või krossoveriteks, olles veendunud selle veidra maailmapäästmise aktsiooni õigsuses. Pole kindel, et kahe ja rohkema lapsega pered selle peale silda viskavad, kirjutab Accelerista.com.

Mõnikord lähebki tooteuuendamine õnneks ja ostjad on vaimustusest käpuli maas: mõelgem kasvõi Peugeot 5008 hiljutisele ümbersünnile, kus kohmakast mahturist sai rabava välimusega kuni seitsmekohaline pargimaastur.

Või mõne aasta tagusele “röövikust sai liblikas” Renault Espace’ taastulemisele – ma olen tänaseni seda meelt, et Espace on üks maailma ilusamaid... krossovereid! Sest nii nad seda autot ametlikult nimetavad.

Kolmaski näide on varrukast võtta: Eestisse peaks kohe-kohe jõudma Opel Crossland X, kompaktne kõrgendatud maasturilaadne, mis tõukab tootmisliinilt Euroopa pensionäride suure lemmiku viiekohalise Meriva.

Zafirat (vähemalt esialgu) uude kehasse ümbersündimine ei ähvarda, ja hea on. Sest kärgpere liikmena, lugematute “sinu-minu-meie-sõprade” laste emana, tädina, pannkoogiküpsetajana olen ma ürgõnnelik, et see auto olemas on.

Meil – olukorras, kus auto on igapäevaselt koormatud vähemalt viie sõitjaga on mul raske ainult iseennast esile tõsta – (meil) oli võimalus uue(nenud) Opel Zafiraga kaks nädalat koos läbi elu rännata.

Ma ei liialda, kui ütlen, et auto esindusse tagastamise päeva eelõhtul leinasime me natuke kambakesi koos, tegime pisut pidulikuma õhtusöögi ja pühkisime pisaraid neelates viimse saiapuru Zafira istmete vahelt.

SELLEST PIDI SAAMA (PEAAEGU) ÜMBERMAAILMAREIS

Meie kahenädalase Zafira-proovisõidu algne eesmärk oli (peaaegu) ümberilmareis. Pesakond kokku ja suund Inglismaale. Või Poola. Või kasvõi Lätti ja Leetu pikemale uudistustuurile. Igatahes, minema korraks!

Plaane tehes jäi paraku kahe silma vahele asjaolu, et laste koolivaheajad langevad eri nädalatesse. Seega, keegi oleks pidanud kaks nädalat isa-emata hakkama saama, ja see nõudnuks majapidamises lisatäiskasvanu kodustamist.

Loobusime mõttest teha suurem reis, selle asemel panime paika päevateekonna pikkuste väljasõitude graafiku. Eesti väiksus annab meile siin maailmamõõdus eelise, mida paljud ei teadvusta: sa jõuad tahtmise korral õhtuks alati oma voodisse.

Nõnda siis mets, meri, mõisad, lemmiksöögikohad. Ja et asi põnevam tunduks, sai minireisidele kaasa kutsutud eri seltskond: kord pakkisime autosse Aruküla Waldorfkooli lapsed (pool klassitäit mahtus täpselt), kord lisandus mõnusam osa suguseltsist või paar sõpra. Ja rohkematel kordadel käisime isekeskis viiekesi + vanaema.

ENAM EI MEETRITKI OPEL OnStar LAHKE NÕUSTAJATA!

Inimeseloomal on kombeks heade asjadega kiiresti harjuda ja neid edaspidi enesestmõistetavaks pidada.

Ma ei räägi siinkohal infolustiga isukalt paarituvast nutitelefonist või lõputult eri vajadusteks ümber kohandatavatest istmetest – see viimane on kohe kindlasti “peab olema” pereauto kategoorias, esimene aga on inimõigus ja liiklusturvalisus.

Ma räägin ühilduvusteenusest Opel OnStar, mis võimaldab süüa, juua ja seigelda käsi roolilt võtmata. Vajutad laepaneelil rohelist “OnStar” nupukest, räägid oma mure ära, ja saad alati vastuse. Kusjuures – meie arvuka reisiseltskonna garantii – saad alati adekvaatse vastuse!