Tavaline autopesu kujutab endast keskkonnale parajat koormust. Keskmiselt kulutame me kodus autot pestes sada liitrit vett, autopesulas veelgi enam. Kõige suuremat mõju loodusele avaldab aga kasutatav autokeemia, mis veega segunedes valgub maapinnale.

Seega tuleks vihmaga autot pestes jälgida, kus autot pestakse ning kasutada võimalikult vähe keemiat – pikk vihmasadu aitab mustuse auto pinnalt lahti leotada ka rohket šampooni kasutamata.

Midagi erilist see ei ole

Ei ole ju tegelikult midagi üllatavat selles, et autot võib pesta ka vihmase ilmaga, ning võrreldes tavapesuga on sel mitmeid eeliseid. Eriti, kui autot pesta kodustes oludes. Näiteks jääb ära pikk jamamine pesunõude või voolikutega. Suure osa autopesija tööst võtab enda peale aga sadav vihm.

Autopesu vihma käes ei erine kuigi palju kuiva ilmaga tehtavast protseduurist. Vihma peamine eelis on, et see takistab pesuaine liiga kiiret kuivamist auto pinnal.

Pikemalt kestev vihmasadu muudab pehmemaks ka värvipinnale kleepunud mustuse ja putukajäänused, mis teeb autopesu lihtsamaks ja kiiremaks. Vihm hoiab värvipinna niiskena ja see aitab autopesu käigus vältida mikrokriimustuste teket.

Eelpesu puhul on märg pind muidugi miinuseks, aine ei kinnitu piisavalt hästi ja valgub kiiremini ka pesuveega maha. Seetõttu peaks vihmaga kasutama kangemat eelpesulahust.

Käsipesuks kasutatava pesuaine osas muudatusi pole vaja, sest seda kantakse igal juhul võimalikult märjale pinnale. Siinkohal on vihm selgeks eeliseks.