GPS-seadmed hakkavad aistima, millal neile häälkäsklusi jagava juhi toonis on kurbust või hoopis suurt rõõmu ning reageerivad sellele vastavalt, empaatiliselt, toetavalt, õhutavalt ja lohutavalt. „Arendame selleks emotsionaalselt intelligentseid arvuteid, mis suudavad inimese meeleolu ära tabada,“ rääkis Robinson ajalehele Telegraph.

Tehnoloogiliselt ja tarkvaraliselt on sellise masina ülesehitus luupainajalikult keeruline. Ent kas seda kõike on ikka tarvis? Kas on vaja, et keegi või õigemini miski oleks pidevalt valvel nagu armunud nukk ning hoiaks igal ajal kätt või rõkkaks kaasa? Kas see ei süvendaks veelgi inimese võõrandumist teisest inimesest?

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!