Autod ja ajud. Kui kaugele võiks sümbioos tulevikus küündida?



USA programmeerija Matt Swarthout ja tema Porsche, mis väidetavasti kultusmängu „Doom” jooksutab.
USA programmeerija Matt Swarthout ja tema Porsche, mis väidetavasti kultusmängu „Doom” jooksutab.Foto: Matt Swarthout

Samal ajal kui autode nutikus muutub järjest enesestmõistetavamaks, avarduvad üha rohkem ka selle kuritarvitamise võimalused.

Hiljuti levis tehnoportaalides ahhetamapanev video. Juutuuber vexal, kodanikunimega Matt Swarthout (USA-s elav programmeerija ja mängulooja) demonstreeris absurdselt ohtlikku ja napakat viisi, kuidas oma Porsche pardaarvutit niimoodi modifitseerida, et sellega saaks vana head „Doomi” mängida.

Video järgi oli kõik lihtne: pistad auto VIN-koodiga mälupulga Porsche meedia-USB-pessa, pääsed pardaarvuti debug-režiimi, pistad „Doomi” installimisketta sisse, lased mängu arvutisse ja hakkad mängima, kasutades vasakule-paremale liikumiseks rooli, relvade vahetamiseks käigukangi, tulistamiseks signaalinuppu ja liikumiseks kiirendust. Paljud nimekad portaalid noppisid uudise üles ja imestasid Swarthoutiga üheskoos: mõtleks vaid, „Doom” Porsche ekraanil!

Andmemüügi kullapalavik

Lõpuks kirjutas autoblog.com, et tegemist on siiski pigem teravmeelse naljaga, millest keegi (sealhulgas ka käesoleva loo autor) ei paista päris hästi aru saavat. Autor David Gluckman väidab kirjutises, et tegelikkus on vexali jutule (tema väidab, et autotootjad avavad oma arvutisüsteeme üha rohkem, et kõik nendega jännata saaksid) vastupidine ning autode süsteemidele ja ajule olevat märksa raskem ligi pääseda kui kunagi varem.

Seotud lood:

Gluckmani jutus on loogikat: nimelt vahendas CNN hiljuti USA arhitektuuribüroo HTNB intelligentsete transpordisüsteemide osakonna juhti Jim Barbaressot, kes ütles, et autotööstuse järgmiseks suureks buumiks saab andmete müük, mis võivat käivitada lausa omamoodi järgmise kullapalaviku. Ja kustkaudu andmed ikka liiguvad, kus salvestuvad ja mis neid tõlgendab, kui mitte aju? Arvatakse, et juba mõne aasta pärast ei teeni autotootjad kõige suuremat tulu enam autode või varuosade müügist, vaid hoopis andmeärist.

Loe veel

Häkkerid võivad olla võimelised äppidesse sisse murdes auto asukoha tuvastama, selle uksed avama ja mõnel puhul ka auto käivitama. Mis saaks, kui keegi häkiks sisse näiteks isesõitvate autode armeesse – või kasvõi mõnda neist?

Järjest targematel autodel on üha rohkem sensoreid ja kaameraid, mis hoiavad auto enda seisukorral ja ümbritseval keskkonnal silma peal ja informeerivad tema aju. Sensorid võivad näiteks teatada, et mõni varuosa tuleks välja vahetada, kaamerad aitavad parkida ja nii edasi. Sealtsamast ehk keskkonnaga suhestumisest ja vaatlusest algab ka potentsiaalne tulu: kaamera, mis parkida aitab, võib ühtlasi ka loendada, kui palju on ümbruses jalakäijaid või teisi sõidukeid.

Autosid on teatavasti kõik kohad täis ja põhimõtteliselt on võimalik nende kogutavate andmete järgi reaalajas kogu linnaruum üle mõõta ja mõtestada ning andmed jooksvalt ajakohased hoida.

Tegelikkuses võib see väljenduda näiteks selles, et kui auto mööda tänavat sõites parklast möödub, seiravad ta kaamerad seda ja tuvastavad vabad parkimiskohad. Andmed müüakse näiteks mõnele parkimisrakendusele, mille kasutajad saavad enne parklani jõudmist teada, kas seal on vabu kohti või mitte.

Häkker käivitab, kui tuju tuleb

Ent on neidki, kes väidavad, et praegu pole autode küberturvalisusega sugugi kõige paremad lood. Näiteks teatasid Kaspersky viirusetõrjefirma analüütikud, et nad on analüüsinud üheksat Androidil põhinevat autorakendust (mida on alla laaditud isegi miljoneid kordi) ja leidnud, et suuremal osal neist pole elementaarsetki tarkvarakaitset. Nad väitsid, et häkkerid võivad olla võimelised äppidesse sisse murdes auto asukoha tuvastama, selle uksed avama ja mõnel puhul ka auto käivitama. Mis saaks, kui keegi häkiks sisse näiteks isesõitvate autode armeesse – või kasvõi mõnda neist?

Honda emotsionaalne kontseptauto NeuV  Foto: Foto: AFP

Ja meenutades koomilisevõitu situatsiooni, millega see lugu algas: kujutleme, mis saaks siis, kui mõni musta huumorimeelega küberpätt otsustaks mõnda emotsionaalsesse autosse sisse häkkida. Jah, sellised on kontseptsõidukitena olemas. Näiteks Honda esitles aasta alguses oma sõbralikku ja inimesetundlikku autot NeuV, mis on vajaduse korral isesõitev, aga millel on ühtaegu rool ja pedaalid, et olla ka klassikaliselt juhitav. Autosse on pandud emotsionaalne tehisintellekt HANA, mis on võimeline viima sõitja punktist A punkti B, ent peale selle ka teda tundma õppima ja tema iseloomuga harjuma. Olukord, kus häkker paneb muidu malbe ja abivalmis tehisintellekti äkki sõitja peale karjuma, tunduks nagu pärinevat mõnest ulmekomöödiast, aga võib juba hommepäev tõeks saada. 

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.

FORTE TOP

Viimased uudised