Autokütuste hindu võrreldes saab ruttu selgeks, et hinna osas bensiin ja diisel gaasile konkurentsi pakkuda ei suuda. Propaanist ja butaanist koosnev autogaas maksab bensiinist peaaegu poole võrra vähem. Kütust kulutab gaasiauto aga vaid ligi kümnendiku võrra rohkem, kirjutab Sakala.

Hoolimata müügi suurenemisest on autogaas Eestis ikka veel marginaalne kütus. Eesti Gaasiliidu tegevdirektori Allan Sepa hinnangul sõidab meie teedel umbes 700—800 gaasiseadmega autot, tanklate arvu hindab ta seitsmele-kaheksale.

Hollandis ja Itaalias läheneb gaasiseadmega sõidukite protsent aga kahekümnele. Samuti on gaas populaarne autokütus Poolas ja Lätis.

Allan Sepa sõnul on gaasi kui autokütuse levikul praegu olukord, et nokk kinni ja saba lahti. Ühelt poolt ei kipu inimesed gaasiga töötavaid autosid muretsema seepärast, et tankimiskohti on vähe. Teisalt ei tasu ettevõtjatel gaasitanklate võrku arendada seni, kuni puuduvad tarbijad.

Arvestades eestlaste autopargi omadusi, kus märkimisväärne osa sõidukitest on alla 50 000-kroonise turuhinnaga kasutatud masinad, paneb paljusid mõtlema ka seadme suhteliselt kõrge hind.

“Kvaliteetne gaasisüsteem, kus on kütusekulu kohta infot andev pardaarvuti, maksab umbes 20 000 krooni. Liigub ka odavamaid, aga need ei pruugi talvel korralikult tööle hakata,” sõnas Sepp.

Meie kliimas tuleb autole ka bensiinipaak alles jätta, sest külmaga osutub gaasi abil mootori käivitamine võimatuks. Külmal ajal tuleb auto käima panna bensiiniga ja gaasile saab üle minna siis, kui mootor saavutab töökiiruseks 2000 pööret minutis.

Kallimad süsteemid lähevad gaasile üle automaatselt, odavamatel tuleb seda teha käsitsi.

Gaasiseadme majanduslik kasu tuleb välja just suurema läbisõidu korral. Inimesel, kes autot harva ja lühikesteks sõitudeks kasutab, see majanduslikult kiiresti ära ei tasu.

Liitri autokütuse maksumus (kr/l)
autogaas 6.60
bensiin 95 E 11.35
bensiin 98 E 12.05
Allikad: Statoil Eesti, Kodugaas