Seni peavad kiiret lendamist hindavad kliendid vaatama olemasolevate mudelite poole. Ärilennukite valik on mitmekesine, masuehmatus möödas ja mitmed tootjad teatavad uute mudelite loomise kavadest. Salongi suurus, reisijakohtade arv ja lennukaugus erinevad pakutavatel lennukitel mitmekordselt, lennukiiruses on vahed palju väiksemad. Kui aga just see näitaja on oluline, siis Cessna Citation X on kiireim mitte ainult äri-, vaid kõigi tsiviillennukite kategoorias, kirjutab Tehnikamaailm.

Mudel X

Cessna on oma Citation-seeria mudeleid tähistanud rooma numbritega, seitsmeni jõudes otsustati aga paar numbrit vahele jätta. Citation VII-le järgnes X, eelnevatest mahukam, kiirem ja suurema lennukaugusega versioon ametliku mudelinumbriga 750. 7,29 meetri pikkuses ja 1,68 meetri laiuses salongis on tavaliselt kaheksa reisijakohta. Ärilennukite juures on sageli esile tõstetav näitaja salongi kõrgus. Citation X salongi kõrgus 1,73 m lubab paljudel reisijatel liikuda lennukis ringi püstipäi – ja paljudel mitte. Liikuda aga pikema lennu ajal paratamatult tuleb, sest suurimaks lennukauguseks on lubatud 5686 km ja kaugemad lennud võivad seega kesta kuni kuus tundi.

Reisilennukite kiirust väljendatakse sageli suhtarvuna helikiirusesse ehk M-arvuna. Cessna pakub oma kodulehel ökonoomseks reisikiiruseks M 0,82; suurimaks reisikiiruseks M 0,92 ehk 972 km/h. Kuna helikiirus sõltub mitmest asjaolust, võib eri allikates kohata erinevaid lennuki kiirusenäitajaid SI-süsteemi ümberarvutatuna. Cessna 750 maksimaalseks kiiruseks on sageli näidatud enam kui 1000 km/h. Kaks Rolls-Royce’i mootorit AE3007C1 arendavad kumbki võimsust 30 kN. Võimsad mootorid ei tähenda mitte ainult head lennu-, vaid ka tõusukiirust. Vastav näitaja 1113 meetrit 1 minutis tähendab seda, et umbes veerand tunniga saavutatakse lennulagi 15 545 meetrit ehk 51 000 jalga. Tavaline reisilennuliiklus jääb sellest kõrgusest allapoole.

Kui kallis on lend ärilennukiga, sõltub arusaadavalt väga paljudest teguritest. Cessna veebilehelt võib leida paar arvu, mis annavad ettekujutuse vähemalt suurusjärgust. Näiteks lennutund, kui võtta arvesse ka kütuse- ja hooldekulud, maksab umbes 3000 dollarit.

Citation X esimene lend toimus vahetult enne 1993. aasta jõule, esimeseks omanikuks sai juulis 1996. a golfimängija Arnold Palmer. Toodetud on mudelit X enam kui 300 (üks neist on registreeritud Soomes), Tallinn on suurimale Cessnale mitmel korral sihtkohaks olnud. Üks Tallinna külastusi toimus käesoleva aasta 1. juunil ja oli eelnevatest erinev, sest lennukitootjale kuuluv Citation X tegi siis lennukompanii Avies algatusel Põhja-Eesti kohal demolennu. Avies pakub juba mitmeid aastaid võimalust tellida lendudeks ärilennukeid Learjet ja Hawker, lennukipargi võimaliku täiendusena oleks Citation X olemasolevatest mahukam ja loomulikult kiirem.

Kiirem tulemas

Kuigi Citation X võib peatselt kaotada oma kiireima ärilennuki tiitli, jääb see endiselt Cessnale, täpsemalt Citationi uuele loodavale versioonile. Nimelt avalikustati eelmise aasta ärilennunduse kokkutulekul NBAA 2010 kava luua uus mudel Citation Ten, mille esmalend peaks toimuma juba selle aasta lõpus. Lennuki umbes 4% võimsamate mootorite AE3007C2 (31 kN) abiga loodetakse saavutada 1,4% võrra väiksema kütusekulu juures 9% suurem tõusukiirus ja 391 km võrra suurem lennukaugus. Lennuk pikeneb 15 cm võrra, kasulik last suureneb ligi 100 kg. Lennukiiruse suhtes arvulist sihti pole seatud või avalikult teatatud, kuid ilmselt saab see olema päris lähedal Citation X omale. Märgatavalt kiirem lendamine helibarjäärist siinpool on lihtsalt mõttetult kulukas. Milliseks Citation Teni tehnilised näitajad lõplikult kujunevad, saab selgeks 2013. aastaks planeeritud lennusertifikaadi omandamisel.

Kui Aviesi ja Cessna läbirääkimised kulgevad edukalt, võib Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikus registris olla peatselt teiste seas ka maailma kiireim tsiviillennuk.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!