Õlinivoo mõõtmiseks on reeglina mootori küljes asetsev õlivarras. Õlivarda alumises osas on märgitud min ja max nivoo. Tavaliselt tähistavad ülemist ja alumist piiri kas väikesed augud või kriipsud vardal, esineb ka lubatud vahemiku triibutusega vardaid või painutatud jõnksudega kõveraid vardaid.

Soojal mootoril õlitase jääma alumise ja ülemise piiri vahele. Lisaks mõõtevardale on paljudel uuematel autodel ka liigmadala nivoo hoiatustuli, milleks on kollane õlikann või vilkuv punane õlirõhutuli.

Tavaliselt valatakse õlivahetuse käigus õli mootoris ülemise ehk max piirini. Kui mootor korras ja sõidustiil mõistlik, siis võib juhtuda, et enne järgmist õlivahetust ei ole vaja õli juurde valada. Enamasti on aga enne järgmise vahetuse kätte jõudmist vaja õli mõnel korral siiski lisada.

Selleks tuleb vahetult peale sõitu (et mootor ja õli oleksid mõõtmise hetkel töösoojad) mootor seisata ja mõne minuti möödudes (et õli jõuaks ilusti karterisse valguda) tõmmata välja õlimõõtevarras.

Esimene kord ei õnnestu kohe õlinivood mõõta, sest varras on üleni õline ja vajab lapi või paberiga puhtaks pühkimist. Teise mõõtmisega peaks aga juba igati selge olema, kas ja kui palju on õli orienteeruvalt lisada vaja.

Kui nivoo on alumise märgi lähedal või lausa alla selle, siis on kindlasti vaja õli juurde lisada. Seepärast on soovitav õlivahetuse käigus soetada sama marki õli üheliitrine pealevalamise pudel.  Kui teeninduses näiteks SAE 5W-40 Addinol Eco Light sisse valatakse, on mõtekas kohe ka üheliitrine pudel sama õli kaasa osta ja auto pakiruumi panna.  Peale valada on soovitav umbes poole liitri kaupa ja siis nivood (jälle mõne minuti möödudes) uuesti kontrollida.

Tuleb jälgida, et õlitase ei ületaks ülemist piiri, kuna liigkõrge nivoo korral hakkab näiteks liialt õli sattuma läbi karterituulutuse mittesoovitavatesse kohtadesse nagu erinevad küttesegu andurid ja katalüsaator ning sellega võib kaasneda nende purunemine. Samuti kipub liiga kõrge taseme puhul õli vahtu minema ja õlikulu järsult suurenema.