Viis vastust kimbutavate herilastega toime tulemiseks

 (7)
Viis vastust kimbutavate herilastega toime tulemiseks
Herilane viinamarjal. Igor Soban/PIXSELL

ERR Novaator kirjutab, et kuna praegu kimbutavad herilased nii aias kui välikohvikutes, tekkis küsimus, et kas meil on neid üldse vaja, kas neist on meile ja loodusele üldse kasu ning kas herilasepüüniste valmistamine on õigustatud.

Selle, kui palju on herilasi, määrab ära mai, juuni ja juulikuu ilm. Soe ja kuiv ilma soodustab pesakondade arengut ja sel aastal on seetõttu herilasi lihtsalt palju. Siiski mitte erakordselt palju, selgitab Tartu Ülikooli zooloogia teadur Villu Soon.

Eelmisel aastal, kus nii kevad kui suvi olid niisked ja jahedad, oli herilasi vähem. Seda enam tuleb inimestele taas augustikuus meelde, et herilased tulevad kimbutama ning tundub, et neid on eelmiste aastatega võrreldes väga palju.

Vastupidiselt rahva seas levivale müüdile pole aga herilased meemesilastest agressiivsemad. "Inimesed kardavad neid, kipuvad kätega vehkima ja selle tulemusena läheb ka herilane närvi. Teise võimalusena satuvad inimesed nende pesa lähedale. Selle kaitsmine on loomulik. Teeksime sama, kui mõni suur elukas meie kodu lõhkuma tuleks," räägib Marika Mänd, Eesti Maaülikooli vanemteadur. Üldiselt kurdetakse tema mäletamist mööda herilaste rohkuse tõttu igal aastal.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare