"Pikka aega on õhus olnud legend, et viikingid said Gröönimaa asustada tänu soojenevale kliimale," ütles uurimuse autor Yarrow Axford CNN-ile. "Sama teooria kohaselt kadusid viikingite kolooniad kliima jahenedes," ütles ta.

Tegelikult on varasemad tööd Axfordi sõnul konfliktsed. "Eelnevad tööd on vihjanud, et Gröönimaa oli soe, kui viikingid sinna jõudsid, hiljutised uuringud lähipiirkonnast viitavad aga vastupidist," ütles Axford. Tema sõnul tulenevad lahkarvamused paleoklimaatilise allikate (inimestest mitte olenevate kliimaindikaatorite, nt puude aastaringide - Forte) puudumisest.

Nüüd suutsid teadlased aga koostada lausa 3000 aasta tagusesse aega ulatuva mudeli, mille loomiseks kasutati Gröönimaa järvede setetest leitud surusääskede säilmetest pärinevaid hapnikuisotoope. Sellega lahendati paleoklimaatiliste allikate puudumise probleem.

Isotoope analüüsinud Everett Lasheri sõnul on võimalik neid uurides teada saada nii mõndagi. "Hapnikuisotoope uurides saime teada, millised olid järvevee isotoobid putukate kasvamise ajal, samuti on võimalik teada saada sademete kohta," ütles ta. Sademetes peituvad hapnikuisotoobid võimaldavad aga vaadelda temperatuurimuutusi, kuna neid mõjutab osaliselt keskkonna temperatuur.

Lasher ja ta meeskond veetsid eriloa alusel Gröönimaal mitu nädalat, mille käigus järvepõhjast settenäidiseid koguti. "Me surusime pirakaid plastiktorusid järvede põhja, et koguda kliimamuutustest kõnelevaid üliväärtuslikke arhiivimaterjale," ütles Lasher. Pärast setede kogumist viidi need ülikoolide uurimislaborisse, et radiosüsiniku meetodi abil nendest lähteandmeid ammutada.

Selle info põhjal suudetigi lõpuks kliimamudel konstrueerida. "Me leidsime, et asustushetke ajal oli kliima üpris soe. Samal ajal leidsime ka, et täpselt enne kolooniate kadumist on näha kliima ebastabiilsuse märke ning sellele järgnevat pikka külmaperioodi, mis kestis kuni 20. sajandini," ütles Axford. Tema sõnul ei saa nad öelda, miks ja millal viikingid lahkusid, kuid kliimamuutuste perioodid Gröönimaal on kokku sattunud nii viikingite saabumis- kui ka lahkumisperioodiga.

Teadlaste sõnul oli kliima asutusperioodi jooksul keskmiselt umbes 1,5 kraadi soojem, kui praegu ning selle põhjuseks olid ookeanihoovused. "Keskajal toimunud kliima soojenemine oli ainult kohalik, mitte ülemaailmne, nagu tänapäevane soojenemine," ütles Axford.