VIDEO | Pilgud minevikust: sellised lapsed elasid tänasel Kesk-Venemaal 30 000 aastat tagasi

 (28)

Venemaa teaduste akadeemia teadlased, teadusfestival Nauka 0+ ja 3D-modelleerijad taastasid koljude põhjal kahe paleoliitikumi ajal elanud lapse näoilmed.

Lapsed elasid tänase Sungiri kohal paiknenud paleoliitilises asulas. Asulakoht paikneb Kesk-Venemaal Vladimiri lähistel ja avastati aastal 1955. Sealt on leitud kokku neli matust, mille puhul oli lahkunutele teise ilma kaasa pandud rikkalikult panuseid - haudadest leiti mammutivõhast odasid, käevõrusid ja tuhandeid luuhelmeid.

Arheoloogide meelest oli Sungir hooajaline jahilaager ja seda peetakse ühtlasi paleoliitikumi perioodi põhjapoolseimaks asulaks. Tänapäevases mõistes rahvaid tollal ei eksisteerinud, aga arvatakse, et Sungiri elanikud olid tänapäeva põhja- ja idaeurooplaste esivanemad.

Sungirist leiti kokku neli matust. Nende seas olid ka kahe lapse omad, üks neist kümne ja teine kolmeteist aasta vanune. Mõlema lapse skeletid olid väga hästi säilinud. Visualiseerimise, disaini ja kommunikatsiooniga tegelev stuudio Visual Science on nüüd koos Venemaa teaduste akadeemia etnoloogia ja antropoloogia instituudi ja teadusfestivaliga Nauka 0+ rekonstrueerinud kahe Sungiri lapse näod 3D-virtuaalreaalsuses.

Seotud lood:

Mõlemaid koljusid laserskaneeriti ja fotografeeriti, seejärel söödeti andmed tipptehnoloogilisele 3D modelleerimistarkvarale. Nägude detailsel modelleerimisel võeti arvesse nii laste sugu, vanust, nende eluviisi ja toitumist.

Loe veel

Sungiri elanike nägude rekonstrueerimisel kasutati baasmeetodina Mihhail Gerassimovi oma. Too arheoloogi ja antropoloog lõi 20. sajandi keskel esimesena teadusliku viisi, kuidas kolju põhjal antropoloogiliselt täpselt ammusurnud inimese nägu rekonstrueerida. Gerassimovi anatoomilised ja radiograafilised uurimismeetodid lubasid määrata pehmete kudede paksuse näol ja tema meetodi järgijad arendasid hiljem välja ka viisid, kuidas taastada nina ja kõrvade originaalkuju – need on taastada kõige keerulisemad, kuna koosnevad kõhredest, mis ei säili.

Gerassimovi meetod on siiani kasutuses, ent viimastel aastatel on rekonstrueerimine ultraheliskaneerimise ja kompuutertomograafia abil palju lihtsamaks saanud. Muuhulgas taastas Gerassimov ise ka kiviajal Eesti aladel elanud inimeste välimust: ta on nn Ardu mehe ja Valma mehe autoriks. Nende rekonstruktsioonide aluseks on kiviaja luustikud, millest esimene on pärit Harjumaalt Ardu muinaskalmistult ja teine Võrtsjärve ääres asuvast Valma kalurikülast. Kui Ardu mees oli üsna tänapäevase ilmega, siis muistsel Valma kaluril olid kõrged põsesarnad ja muidki mongoliidseid jooni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised