Nimelt olid saareelanikud omal ajal mingil põhjusel otsustanud kalmistule hauda sängitada pringli. Oxfordi ülikooli arheoloog Philip de Jersey ütles The Guardianile, et tegu on tõeliselt veidra matusega ja ta ei oska öelda, mida sellisest teost nüüd arvama peaks.

Matmisviis viitab sellele, et surnud looma ei visatud lihtsalt auku, mis hiljem kinni loobiti, vaid tegu oli kristliku matusega - pringli keha oli sängitatud selliselt, et see asus ida-lääne suunal ja hoolikas uurimine näitas, et tegu oli sihilikult viimse puhkepaiga, mitte suvalise auguga. Enne haua lahti kaevamist arvas de Jersey selle välimuse järgi, et sealt võivad välja tulla hoopis mõne keskaegse munga säilmed, kuna saarel elasid omal ajal usuvennad.

Noor pringel oli ilmselt maha maetud millalgi 14. sajandil. Ei saa välistada, et ta püüti ja tapeti toiduks, sest keskajal olid need loomad osa söögisedelist. Ent kui nii, siis oleks olnud palju loogilisem see, et jäänused oleksid merre tagasi heidetud, mis jääb hauast vaid mõne meetri kaugusele.

Üks võimalus, mida de Jersey pringlimatuse põhjuseks peab, on see, et võibolla tapeti loom toiduks, ent teda ei söödud kohe ära, vaid selle looma plaaniti maa sees soolatuna säilitada. Mingil põhjusel ei tuldud aga "konservile" kunagi järele.

Pringliluid uurib nüüd mereteadlane ja kui tema analüüsid on tehtud, saab võibolla kummalise matuse põhjus ka selgemaks. De Jersey ütles, et tegu on veidraima leiuga kogu ta 35-aastase arheoloogikarjääri jooksul. "Delfiin on küll kristluses oluline sümbol, aga ma ei ole midagi sellist kunagi varem näinud," tõdes ta, lisades, et midagi sarnaselt imelikku võiks ehk kohata mõnes rauaaja matuse puhul, kuid mitte keskajast pärineval.