Veteranide ühingust massiliseks rahvaliikumiseks - kes olid kahe sõja vahel Eestis suurt rolli mänginud vapsid?

 (57)
Vabadussõja sõdurid soomusrung Tasujal
Vabadussõja sõdurid soomusrung Tasujal (1918-1920 aastad)Foto: Filmiarhiiv, Eesti Filmiarhiiv

Vapsid mängisid suurt rolli Eesti Vabariigi kujunemisel, seda eriti just 1930ndatel aastatel, kui Eestit tabas majanduskriis. Tegemist oli inimestega, kes olid riigi eest võidelnud ning kes selle käekäigu pärast pidevalt südant valutasid. Homses Eesti Päevalehes kirjutab Ago Pajur nende tegevusest ning tähtsusest.

Vabadussõja veteranide liit, mis algselt koondas ainult sõjas osalenud inimesi, kasvas kiiresti apoliitilisest ühingust massiliseks rahvaliikumiseks.

Ago Pajur kirjutab selle kohta: "Murrang leidis aset EVL III kongressil 20. märtsil 1932, kui otsustati võtta edaspidi toetajaliikmetena vastu kõik soovijad, kes pooldavad vabadussõjalaste poliitilisi sihte, esijoones põhiseaduse parandamist. Nii sai alguse liidu tormiline kasv. Sellega ühinesid majanduskriisi läbi kannatada saanud inimesed – pankrotistunud ettevõtjad, ärimehed ja talunikud ning töökoha kaotanud ametnikud ja töölised – samuti hulk „noori vihaseid mehi“, kes polnud varem poliitikas osalenud. Seega toimus 1932. aastal vabadussõjaluse politiseerumine ja radikaliseerumine."

Rohkem vapsidest ning nende tähtsusest loe juba homsest Eesti Päevalehest!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare