Vesuuvi purskes hukkunud surid veelgi jubedamat surma, kui siiani arvatud

 (54)
Vesuuvi purskes hukkunud surid veelgi jubedamat surma, kui siiani arvatud
Viimane kord purskas Vesuuv 1944. aastalFoto: San Diego Air and Space Museum/Wikimedia Commons

Kui varem on oletatud, et 79. aastal pursanud Vesuuvi purskes hukkunud pompeilased ja herculaneumlased surid ebainimlikku surma lämbudes toksiliste gaaside ja tuha tõttu, on uue teooria kohaselt sealsete ammuste elanike surma põhjus veelgi hullem.

Napoli teadlaste värske uurimuse põhjal tappis inimesed hoopis ülikiiresti voolava laavaga kaasnev tulikuum pilv, mille temperatuur oli niivõrd kõrge, et inimeste veri ja nahakoed aurustusid koheselt ning mõnel juhul plahvatasid lausa nende koljud, vahendab Quartz.

Teadlased uurisid 103 Herculaneumist pärinevaid inimsäilmeid. Tänasel päeval UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv linnake asub Pompeist umbes 20 kilomeetri kaugusel. Selle kunagised elanikud olid end vulkaanipurske eest peitnud veeäärsetes kambrites, kuid see ei kaitsnud neid umbes 500 kraadise, 300 kilomeetrit tunnis liikuva tohutu kuumuse eest.

Uurijate sõnul oli säilmetelt näha, et inimeste surma põhjuseks olid ülikõrged temperatuurid, mitte sissehingatud gaasid ega laava. Kuna Herculaneum asus vulkaanile lähemal kui Pompei, aurustas kuumus pea kohe nende kehakoed ja -vedelikud.

Kuid kõik spetsialistid ei ole sellise teooriaga nõus ning tõstatavad küsimusi, mis panevad uurimistulemused kahtluse alla. Popular Science'i ajakirjanik Neel V. Patel kirjutas näiteks, et surmade põhjused ei ole säilmete uurimisest otseselt tuletatavad ning praegu uuritavad tunnused võisid tekkida alles siis, kui inimesed juba surnud olid. Samas on teadlased üha enam jõudmas ühisele arusaamisele, et tulikuumade lavavoogudega kaasneva kuumuse mõju võis inimestele hukatuslik olla või vähemalt tasub sellist võimalust täpsemalt uurida.

"Sellised uuringud on väga tähtsad," ütles uurimuse põhiautor Pier Paolo Petrone, kelle sõnul ei aita tulemused ainult ajalugu mõista ja uurida, vaid aitab pikemas perspektiivis kaitsta ka selliseid inimesi, kes tänapäeval vulkaanipurske ohtu võivad sattuda. Näiteks on Vesuuv ise siiani aktiivne ning selle jalamil on mitmeid suuremaid ja väiksemaid asulaid, mille koguelanike arv on hinnanguliselt umbes miljon. 2013. aastal kaebasid 12 kohalikku elanikku isegi Itaalia valitsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest nende hinnangul ei olnud valitsus piisavalt teinud, et neid võimaliku purske eest kaitsta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare