Venemaa ideoloogia teenistusse haaratud Georgi lint jõudis Eestisse 2005. aastal

 (55)

9.mai
9.maiFoto: Ilmar Saabas

Ajaloolane Reigo Rosenthal on kirjutanud, et arvatavasti ei tea paljud lindikandjad sümboli algset tähendust ega asjaolu, et kõrgelt hinnatud teenetemärgi värve pruugitakse ajaloos juba teist korda päevapoliitilistes huvides.

2005. aasta võidupühal Venemaal algatatud Georgi lindi aktsioon jõudis Eestisse samal aastal. Esialgu olid eestvedajateks kohalikud „antifašistid”, Venemaa Föderatsiooni kaasmaalasorganisatsioonid ja vene parteid. 2005. aasta aprillis ja mais sidusid Vene Erakonna Eestis esindajad Narvas Tallinna mnt silla külge tuhandeid Georgi linte. Alates 2006. aastast hakati linte rahvale rohkem jagama/müüma.

Märkimisväärselt suurenes Georgi lintide populaarsus just 2007. aasta aprillisündmuste ajal ning selles oli oma osa massirahutuste käilakujudel Dmitri Linteril, Maksim Reval, Dimitri Klenskil ja Mark Sirõkil. Ent muidugi ka Venemaal, mille ametivõimud olid nii siin- kui ka sealpool piiri korraldatava aktsiooni juba toona heaks kiitnud ning suunasid ja suunavad Georgi lintide jagamist seniajani. Lindi kandmine peaks ametliku tõlgenduse järgi sümboliseerima saavutatud võitu ja selle eest langenute mälestamist. Ühtaegu on aktsiooni tagamõte kaasata venemaalased ja venelased Venemaa ametliku ideoloogia ettenäidatud kursile.

20. jaanuaril 2009 kirjutas toonane riigiprokurör Lavly Lepp (praegu riigi peaprokurör Lavly Perling – K. A.) apellatsioonis riigikohtule, et paljude inimeste rahutustele kaasamiseks pidasid massirahutuste organiseerijad, kohtualused Dmitri Linter, Maksim Reva, Dimitri Klenski ja Mark Sirõk vajalikuks kasutada sümboleid: Georgi linte, lipukesi, sõduri pildiga kleebiseid. 23. aprillil 2007 pidas Linter kõne, milles rõhutas, et inimestes õige meeleolu tekitamiseks on vaja kasutada sümboleid.

Loe veel

Näiteks 2009. aasta 12. mail pronksiöö massirahutuste organiseerijate Linteri, Reva, Klenski ja Sirõki kohta tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsusest selgub muu hulgas, et selsamal 23. aprillil 2007 helistas Linter Venemaa telefoninumbrile ja palus kõne vastuvõtjal toetada protestiaktsiooni mingite sümbolitega, näiteks Georgi lintidega.

Sirõk kasutas sümbolitena viisnurkasid ning sirbi ja vasaraga NSV Liidu sõjaväevorme.

Ajaloolane Reigo Rosenthal on kirjutanud, et arvatavasti ei tea paljud lindikandjad sümboli algset tähendust ega asjaolu, et kõrgelt hinnatud teenetemärgi värve pruugitakse ajaloos juba teist korda päevapoliitilistes huvides.

Ordeni asutas 1769. aastal keisrinna Katariina II ning selle täielik nimetus on Püha Georgi Suurkannataja ja Võitja orden. Georgi ordeniga autasustati üksnes ohvitsere ning ainult teenete ja vapruse eest lahinguväljal. Ordeni deviis oligi: „Teenistuse ja vapruse eest!” Laialt levinud tõlgenduse järgi sümboliseerivad ordenilindi värvid – oranž ja must – tuld ja püssirohusuitsu. Neid on nimetatud ka Vene sõjalise vapruse värvideks.

Georgi ordeniga peaaegu samaväärseks autasuks peeti Georgi mõõka, mille saamise põhimõtted olid ordeni omadega sarnased. Georgi ordenit ja mõõka peeti Venemaa kõige prestiižikamateks sõjalisteks autasudeks, millest unistas iga ohvitser.

Ordenil oli neli järku, millest kõige kõrgema ehk 1. järguga on autasustatud ainult 25 isikut. Kõige levinum oli 4. järk, mille näiteks Esimese maailmasõja ajal pälvis ligi 4000 ohvitseri. Kokku autasustati ilmasõjas Georgi ordeni või mõõgaga ligi 12 000 ohvitseri, kelle hulgas oli umbes 80 eestlast. Georgi mõõga olid teiste hulgas saanud hilisemad teenekad Vabadussõja juhid Johan Laidoner ja Anton Irv.

Allohvitseride, sõdurite ja madruste lahinguvapruse eest autasustamiseks asutati 1807. aastal Georgi rist, millele hiljem nagu ordenilegi kehtestati neli järku.

Venemaal 1917. aastal võimu haaranud bolševikud kaotasid kasutuselt Georgi ordeni, mõõga, risti ja medali. „Teise maailmasõja ajal, kui Nõukogude Liidu juhtkond otsis vahendeid sõjaväe moraali tõstmiseks, võeti muuseas taaskasutusele ka Georgi värvid Kuulsuse ordeniga. Ilmselt pidid need punaarmeelastele meelde tuletama kunagise keiserliku Venemaa sõjalisi saavutusi,” on Rosenthal kirjutanud.

1994. aastal taaskehtestati Venemaa Föderatsioonis Georgi orden kui kõrgeim sõjaväeline autasu. 2000. aastal järgnes ka Georgi risti taaskehtestamine

Sellest, kuidas kasutatakse sümboleid propagandas, loe Delfi suurest loost "Pronksiöö ja propaganda"!

Pronksiööga seotud artikleid saab lugeda eriajakirjast!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised