Värske uuring lahendab 500 aastat vana mõistatuse: mis hävitas muistse asteegi rahva

 (9)
Asteegi pealinnast Tenochtitlanist kaevamistel leitud koljud
Asteegi pealinnast Tenochtitlanist kaevamistel leitud koljudFoto: Reuters/Scanpix

16. sajandil Mehhiko põlisrahvast tabanud epideemia tappis viie aasta jooksul lausa 15 miljonit inimest.

Euroopast Lõuna-Ameerikasse seilanud maadeavastajad viisid uuele mandrile kaasa ka üksjagu tundmatuid haigusi, millesse Uue Maailma põlisrahvad kergesti haigestusid.

Üks laastavamaid tõvesid, kohalikus keeles tuntud kui "cocoliztli" epideemia, tabas aastatel 1545-1550 suurt osa Mehhikot ja levis edasi Guatemalassegi. Haigus põhjustas maadevallutajate ajalooliste kroonikate järgi põlisrahvas pidevat, põletavat ja nakkavat palavikku, mis neid halvas, kuni lõpuks saabus surm. Haigusesse nakatunud inimesed kogesid deliiriumi, krambihooge, veritsust ja oksendamist.

Epideemia tagajärjel suri ligi 80% Mehhiko põlisrahvast asteekidest, oma elu kaotas koguni 15 miljonit inimest.

Seni on teadlastel olnud keeruline kindlaks määrata, mis ühe inimkonna laastavaima epideemia põhjuseks oli – Uues Maailmas levis lihtsalt nii palju erinevaid haigusi, et nende bioloogilisi põhjuseid ei osatud üksnes ajalooliste sümptomikirjelduste põhjal välja selgitada.

Rahvusvaheline teadlastetiim Max Plancki inimajaloo instituudist, Harvardi ülikoolist ja Mehhiko rahvuslikust antropoloogia ja ajaloo instituudist kombineeris aga kõnealuse epideemia põhjuste välja selgitamiseks DNA-d ja uudset andmeanalüüsi meetodit, vahendab Science Alert.

Seotud lood:

Ajakirjas Nature Ecology and Evolution avaldatud uurimuses järeldasid teadlased, et epideemia võis põhjustada salmonellabakter, täpsemalt Salmonella enterica Paratyphi C – patogeen, mis põhjustab kõhutüüfust, millega kaasneb kõrge palavik, kõhulahtisus ja vedelikupuudus.

DNA-d kogusid teadlased epideemiast laastatud ja mitme matmispaigaga Teposcolula-Yucundaa linnast väljakaevamistelt leitud 29 luukerelt, täpsemalt epideemiaohvrite hammastest. Edasi kasutasid nad uut DNA sõeluuringu tehnika programmi, mis iidset bakteritest kahjustatud DNA-d kirjeldaks. Nii avastatigi haigustekitaja, mis peaaegu terve põlisrahva maha niitis.

"See on esimene kord, kui iidset DNA-d on eduklat kasutatud selles esineva patogeeni tuvastamiseks," ütles uuringu üks eestvedajaid Kirsten Bos. "See annab meile teadlastele olulise uuenduse teiste iidsete haiguste uurimisel."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare