Vanal legendil oli tõepõhi all: Türgis leiti järve põhjast iidse kindluse varemed

 (2)

Vanal legendil oli tõepõhi all: Türgis leiti järve põhjast iidse kindluse varemed
Ekraanitõmmis/Youtube

Sukeldujad avastasid 3000 aasta vanused varemed Iraani piiri lähedal asuva Vani järve põhjast. Van on üks maailma suuremaid soolajärvi ja ühtlasi üks suuremaid veekogusid, millel pole äravoolu ookeani.

See piirkond Armeenia mägismaal kuulus aastasadu (ca 860-590 eKr) kunagise Urartu kuningriigi kooosseisu. Kuningriigi keskpunktiks oligi Vani järv ja pärimused rääkisid, et Urartu varemed on järve põhjas. Van Yuzuncu Yili ülikooli sukeldujatetiimi juht Tahsin Ceylan, keda teema huvitas, meenutas National Geographicule, et ta kuulis kõigilt spetsialistidelt vastuseks, et vee alt ei ole mõtet midagi otsima hakata.

Ceylan ja ta meeskond otsustasid vastuväidetest hoolimata siiski järve põhja uurida ja leidsidki sealt 3000 aasta vanuse kindluse varemed. Sukeldujate sõnul on järve põhjas näha kolme-nelja meetri kõrgusi müüre, ülejäänu on muda alla maetud.

Et järveveel pole väljapääsu ookeani, on Vani vee tase väga kõikuv. Kui see tuhandeid aastaid tagasi tänasest oluliselt - umbes 150 meetrit - madalam oli, ehitasid Urartu elanikud järve äärde üsna suured asulad, mis hiljem kõik vee alla jäid. Elanikud lahkusid, kui veetase tõusma hakkas.

Avastusele võiksid nüüd järgneda põhjalikumad allveearheoloogilised uurimistööd ja väljakaevamised.

Urartu kuningriigi ulatus tänaste riigipiiridega võrreldes. Wikimedia commons
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare