VANAD HAIGUSED: Vaata, milliseid nakkusi saadi vabariigi algusajal ja kuidas on nende levikuga nüüd?

 (9)
VANAD HAIGUSED: Vaata, milliseid nakkusi saadi vabariigi algusajal ja kuidas on nende levikuga nüüd?
Veel erinevaid nakkushaiguseid 1925.aasta statistilisest albumistFoto: Statistiline Album

Vist ei tule uudisena kellelegi, et viimase 100 aasta jooksul on meditsiini võidukäik olnud muljetavaldav. Kui kõrvutada vabariigi algusaastatest pärit nakkushaiguste statistikat tänapäevasega, on rohkem kui selge, et meil on oma eluajaga vedanud. Tänapäeval enam pole paljud tol ajal inimesi kimbutanud haigused ohtlikud, kuna enamuste vastu on olemas vaktsiin. See on Eestis muutnud näiteks rõuged, difteeria ning leetrid väga haruldasteks haigusteks, mida enam kartma ei pea!

Rõuged, tänu juba 19. sajandil alustatud vaktsineerimisele, on tänaseks likvideeritud. Eestis pole pärast 1937. aastat rõugeid enam diagnoositud (maailmas oli viimane diagnoos 1977. aastal) ning seetõttu lõpetati 1980. aastal nende vastu ka vaktsineerimine. Tänapäeval aga on levinud näiteks tuulerõuged, mille vastu Eestis ei vaktsineerita.

Kurgutõbi ehk difteeria võib avalduda näiteks neelu-, kõri- ja ninapõletikuna või kahjustada sidekesta või suguelundite limaskesta. Tihti esineb kurguvalu, palavik, lümfisõlmede ja kaela turse. Difteeriat saab ennetada vaktsineerides ning tänu selle pidevale praktiseerimisele on difteeriasse haigestumine harv nähtus. Viimane difteeria juhtum registreeriti Eestis 2001. aastal.

Sarlakid on lööbeline nakkushaigus, millesse sagedamini haigestuvad 3- kuni 12-aastased lapsed. Haiguse alguses tekib kõrge palavik, kurguvalu ja esineb ka oksendamist, hiljem ilmub punetavale nahale peeneteraline lööve. Sarlakite vältimiseks ei ole olemas vaktsiini, mistõttu on ta probleemiks ka tänapäeval, kuid nende raviks kasutatakse antibiootikume, mistõttu on tüsistusi (neeru- või südamelihasepõletik, keskkõrva- või lümfisõlmede põletik, reuma) tunduvalt vähem.

Seotud lood:

Läkaköha iseloomustab tugev kontrollimatu köha. Algul tekivad tavalist külmetushaigust meenutavad tunnused – kerge nohu, köha,väike palavik. Hiljem köha tugevneb. Haiguse tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik, krambid, halvemal juhul võib see lõppeda hapnikupuudusest tingitud ajukahjustuse või hingamispeetusega, mis võib lõppeda surmaga. Haiguse läbipõdemisel kujuneb eluaegne immuunsus, aga läkaköha vastu ka vaktsineeritakse, mis on olukorda tunduvalt parandanud.

Leetrid on äge, enamasti lastel esinev haigus millega tekivad haigusnähud – palavik, tugev köha, nohu ning silmapõletik, hiljem ilmub nahale lööve. Leetrite tüsistused on tõsised, neist kõige sagedasemad on kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Ühel haigel tuhandest tekib peaajupõletik, mille tagajärjeks võib olla invaliidsus või surm. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse, aga on võimalik vältida ka vaktsineerimise teel, leetritesse haigestumine on samuti harva esinev.

Üldiselt võib näha, kuidas viiest haigusest on tänapäeval levinud vaid läkaköha ning sarlakid, leetreid esineb üksikutel juhtudel ning difteeriat ning rõugeid mitte üldse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare