Hadrianuse vallist pisut lõunas asunud Vindolanda kindluse juurest leiti umbes postkaardi suuruseid ja väga õhukesi puust tahvlikesi juba seitsmekümnendail, aga alguses ei osatud neid kirjadeks pidada. Tänaseks päevaks on neid leitud ja transkribeeritud juba sadu. Kirjade autoriks on roomlased ja need on kirjutatud ladina keeles.

Sealt leitud kirjatahvlid teeb oluliseks see, et need on sisult sageli isikliku ja argise loomuga. Selliseid kirju pole üldiselt tollest ajast palju säilinud, kuna vähemtähtsad teated jäeti materjalidele, mis aegamööda hävinevad. Vindolanda puutahvlikesed on hästi säilinud tänu sellele, et need on peaaegu kaks tuhat aastat lebanud niiskes, hapnikuta keskkonnas.

Nii on sealt leitud üks vanemaid roomlasest naise kirjutatud kirju - see on ühe Vindolanda lähedal asunud teise kindluse komandöri kaasa Claudia Severa saadetud kutse sünnipäevapeole, mille adressaadiks oli Vindolanda komandöri naine Sulpicia Lepidina. On avastatud ka kiri, mille autor palub, et talle Galliast sokke, sandaale ja sooja pesu saadetaks - Põhja-Inglismaa kliima on vahemerelisega võrreldes ikka kaunis kõle. Et kiri leiti siiski Inglismaalt, võib karta, et saatja jalad jäidki külmetama.

Vindolanda kindlus asus, nagu öeldud, Põhja-Inglismaal Hadrianuse valli juures, mis oli Rooma impeeriumi põhjapiiriks. Kindlus oli olemas juba enne seda, kui valli ehitamisega alustati.

Õlu otsas, pärm põhjas

The Telegraph kirjutab, et esimesed kirjad, milles Masclus (ta oli auastmelt decurion ehk ta alluvuses oli kolmkümmend meest) figureerib, leidis 1992. aastal arheoloog Robin Birley. Nüüd teatas Robin Birley poeg Andrew, et juuni lõpus leiti taas veerandsajast kirjast koosnev kogum, mis sisaldab muude teadete seas jälle Mascluse, arheoloogide vana tuttava soove. Ent kui eelmistes kirjades (dateeritud ajavahemikku 97-103 pKr) palus Masclus prefektilt Flavius Cerialiselt viisakal toonil endale ja oma meestele uusi õllevarusid, siis ühes nüüd leitud kirjas soovis ratsamees, et talle antaks vabu päevi. Kas kange pohmell eelnevalt saadetud õllest? Sellest ajalugu vaikib.

Eelmisel kuul avastatud kirjad leiti kindlusekompleksi sügavamatest väljakaevamiskihtidest ning hetkel käib nende konserveerimine, misjärel on plaanis kirju infrapunavalgusega skaneerida. Tänu sellele meetodile peaks tänaseks kahvatuks tõmbunud tindijäljed täielikult loetavaks saama, aga mõnedel olev tekst on praegugi palja silmaga hõlpsalt mõistetav.

Salapärane tammeplaat

Uute leidude seas tekitab teadlastes elevust ka üks suurem tammepuust plaat. Arvatakse, et sellele võib olla kantud mingi eriti oluline tekst. See pole praegu loetav, aga teadlased loodavad, et laboris suudetakse tammeplaadi saladus lahti muukida.

Kirjad leiti ühest käigust kompleksi kõige alumises osas, mida aasta-aastalt ümber ehitati ja pinnase ning puitmaterjaliga kindlustati. Tahvlikesed olid kindlate vahemike tagant maha puistatud ja näis, justkui oleks keegi kirju täis kotiga, mil nurgas auk, käigus ringi kõndinud, ütles Andrew Birley.

Vindolanda kindlus oli kasutuses veel pikalt pärast sedagi, kui roomlased juba Briti saartelt lahkunud olid. See hüljati lõpuks 9. sajandil.