Vana mõistatus lahenes: enam kui saja aasta tagused inimsööjalõvid ei murdnud inimesi sugugi vaid näljast

 (20)

Vana mõistatus lahenes: enam kui saja aasta tagused inimsööjalõvid ei murdnud inimesi sugugi vaid näljast
Kolonelleitnant John Patterson esimesega kahest Tsavo inimsööjalõvist pärast selle mahalaskmist. Wikimedia commons

Kaks lõvi asusid 119 aastat tagasi Keenias toimunud raudtee ehitustöödel tavaliste saakloomade asemel töömehi murdma. Miks, see sai teaduslikult põhjendatud alles nüüd.

Lõvid tapavad inimesi üldiselt harva, kui neid ei provotseerita. On aga väike arv loomi, kes söövad mitmeid kahejalgseid ja pälvivad seeläbi "inimsööjalõvi" tiitli. Ammune juhtumitesari Keenias, kus kaks lõvi said hüüdnimeks "Tsavo inimsööjad" leidis äramärkimist tollases Briti parlamendis ning toonasest murdmisseeriast on vändatud lausa kolm filmi. Nüüd ilmus ajakirjas Nature uuring, milles küsimus ametliku vastuse leiab.

Kui lõvid lõpuks maha lasti, säilitati nende kehad Chicagos asuvas The Field Museumis, kus kuraator Dr. Bruce Patterson neid nüüd uuris. Ta avastas, et ühel lõvil oli silmahamba juurepõletik. Patterson kahtlustab, et lisaks kehvale tujule, mis valutavast hambast tulenes ja võis kihutada lõvi hõlpsamini inimestele kallale tungima, tegi see ka jahtimise keeruliseks. "Lõvid kasutavad tavaliselt lõugu selleks, et saaklooma kaela ümbert kinni haarata ning see lämmatada," ütles Patterson. "Sel lõvil olnuks raskusi jälitada ja suuri, rabelevaid saakloomi püüda; inimesed olid niisugusele loomale palju lihtsamad tabada."

Seotud lood:

Teisel lõvil oli samuti üks katkine hammas, ent tema jahipidamist see ilmselt ei seganud. Võib arvata, et talle hakkas inimliha mekkima oma kaaslase eeskujul. Kahe lõvi karvade ja kollageeni analüüs näitab, et kui esimese lõvi viimastel eluaastatel moodustas inimliha ta menüüst umbes 30 protsenti, siis teise lõvi puhul oli see protsent vaid 13.

Loe veel

Patterson uuring avaldati Scientitic Reportsis koos tõenditega, et ka ühel Zambia lõvil, kes aastal 1991 kuus inimest maha murdis ja ära sõi, olid tõsised hambakahjustused. See viitab, et haigete hammastega lõvide puhul on tõenäolisem, et need tavaliste saakloomade asemel inimeste murdmise teele pöörduvad.

Patterson ütles IFLScience`ile, et terved lõvid ei murra seepärast inimest, et nad on nutikad ja inimesed on ohtlikud. Kui sebral võib olla surmav jalalöök, ei tule pärast seda, kui lõvi ühe sebra maha murrab, sebrakari kiskjale kätte maksma. Inimesed tavaliselt aga just seda teevadki.

Kui lõvid inimesi kütivad, teevad nad seda pimedatel, kuuvalguseta öödel, kuigi relvitu inimene oleks ka päevavalges üsna lihtne saak.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised