Valutava hambaga neandertali noormees kasutas juba 50 000 aastat tagasi aspiriini ja antibiootikume

 (28)

Valutava hambaga neandertali noormees kasutas juba 50 000 aastat tagasi aspiriini ja antibiootikume
Hüperrealistlik neandertallase rekonstruktsioon muuseumis Krapinas Horvaatias.Reuters

Seda muidugi mitte tänapäevaste tablettide kujul, ent selgub, et neandertallastele olid teada valuvaigistid ja põletikuvastased looduslikud vahendid, mille toimeained on samad, mis moodsail ravimitel.

Kõik see ilmneb neandertallaste hammaste, täpsemalt kaltsifitseerunud hambakatu uuringuist, mis ilmus ajakirjas Nature.

Teadlased ütlevad, et tänapäevases Hispaanias El Sidroni kandis elanud noor neandertali mees kannatas tõsise hambamädaniku all. Lisaks sellele, et ta lõualuu ilmselt tuld lõi, avastati ta hambakatust ka jälgi ühest seedekulgla parasiidist, mis põhjustab ägedat kõhulahtisust. Seetõttu võib arvata, et ta oli kokkuvõttes üsna haige.

El Sidroni neandtertallase ülemine lõualuu. AP
Seotud lood:

Ent hambakatt reetis veel sedagi, et neandertallane teadis, mida nende vaevuste puhul teha: ta oli närinud ühe teatud liiki paplikoore tükikesi, mis sisaldavad salitsüülhapet (see on aspiriini aktiivne koostisosa). Lisaks tuvastati, et ta on söönud looduslikku antibiootilist hallitusseent Penicilliumi perekonnast, mida teiste neandertallaste jäänustest ei leitud. Mõningaist just sellesse perekonda kuuluvaist hallitusseentest saadakse penitsilliini, millest sai möödunud sajandil esimene laialdaselt kasutusse jõudnud antibiootikum.

„Paistab, et neandertallastel oli taimede raviomadustest hea ettekujutlus ja paistab, et nad ravisid endid,“ ütles uuringu kaasautor Alan Cooper Adelaide`i ülikooli iidse DNA uurimiskeskusest (ACAD). „Kindlasti lähevad need leiud vastuollu üldlevinud vaatenurgaga, mille järgi olid neandertallased pigem primitiivsed olendid.“

Loe veel

Uuring on vaid üks mitmeist, mis näitab meie ammu väljasurnud kaugeid sugulasi senisest positiivsemas valguses ja mitmetahulisematena. On selgunud, et nad tegid koopamaalinguid, hoolitsesid vanade hõimlaste eest, matsid oma surnuid ja võisid olla ka maailma esimesed juveliirid – selle kõige kõrval olid nad aga ka tõenäoliselt inimsööjad.
Ravimtaimede kasutamise tuvastamine poleks esmakordne - juba viis aastat tagasi avaldatud uuring ajakirjas Naturwissenschaften rääkis, et tõenäoliselt kasutasid neandertallased kummelit ja raudrohtu.

Hispaania aladel elanud neandertallased kunstniku kujutluses seeni ja metsataimi söömas. AP

Hambakattu uurides selgus ka see, et erinevate paikade neandertallased sõid väga erinevaid asju. El Sidroni omad näiteks sõid seeni, männiseemneid ja metsataimi ja liha polnud nende menüüs üldse, samas kui näiteks samal ajal Belgias Spys elanud neandertallased sõid peaasjalikult liha – karvase ninasarviku ja metsiku lamba ehk mufloni oma, kes olid tollal nendel aladel paiknenud stepi põhiasukad.

Neandertallased elasid mõningais Euroopa osades, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas umbes 300 000 aasta vältel, ent kadusid lõplikult umbes 40 000 aastat tagasi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised