Uus-Meremaa arst: Aleksander Suure keha ei lagunenud peale tema surma, kuna ta polnud surnud

 (22)
Uus-Meremaa arst: Aleksander Suure keha ei lagunenud peale tema surma, kuna ta polnud surnud
Aleksander Suure kuju Istanbuli kunstimuuseumisFoto: Giovanni Dall'Orto, Wikimedia Commons

Ajalooliste allikate andmetel ei olnud Aleksander Suure kehal kuus päeva peale surma mitte ühtegi lagunemise märki. Uue uurimuse kohaselt võis selle põhjuseks olla see, et tegelikult ei olnud ta surnud.

Kui siiani on ajaloolased välja pakkunud, et 32-aastase maailmavallutaja surma põhjuseks võis olla malaaria, tüüfus, alkoholimürgitus või rivaalidepoolne mürgitamine, siis Uus-Meremaa Dunedini meditsiinikooli lektor ning praktiseeriv arst doktor Katherine Hall pakub välja, et tegemist võis olla hoopis Guillain'i-Barré sündroomiga (GBS), mis suurmehe jalult niitis.

Kui palju on võimaliku surmapõhjuse sõnastamisel pööratud tähelepanu sellele, et Makedoonia Aleksandril oli kõrge palavik, keskendus doktor Hall oma hüpoteesis hoopis sellele, et mehel esines pidevalt edasi arenev paralüüs ehk halvatus.

GBS on autoimmuunne haigus, mis tähendab, et inimese immuunsüsteem hakkab tema enese rakke ründama. Selle konkreetse haiguse puhul keskendub immuunsüsteem närvisüsteemi rakkudele. Hall pakub välja, et Aleksander võis haiguse saada, kuna puutus kokku Campylobacter pylori nimelise tollal levinud bakteriga.

Seotud lood:

Guillain-Barré sündroomi tõttu võiski Aleksander Suur aja jooksul muutuda halvatuks üle terve keha. Hall väidab sealhulgas, et mees ei pruukinud olla pärast oma surma välja kuulutamist üldse surnud, vaid lihtsalt üle terve keha halvatud. See selgitaks ka seda, et keha ei näidanud kuus päeva peale surma ühtegi loodusliku lagunemise märki.

Halli sõnul on loos veel üks suur tegur - kuna Aleksander oli tõsiselt halvatud, võis tema hingamine olla keha üha väheneva hapnikuvajaduse tõttu vähemärgatav või isegi üldse mitte nähtav ja tajutav. Kuna Aleksandri eluajal hindasid arstid inimese elus olekut just hingamise, mitte pulsi järgi, võidigi mees niiviisi enneaegselt surnuks kuulutada.

"Ma tahtsin, et sel teemal algaks arutelu, kuid oluline oli ka võimalus ajalugu ümber kirjutada - Aleksander võis surra kuus päeva hiljem, kui siiani arvatud," selgitas Hall oma töö põhjuseid. "Aleksander Suure surm võib olla kõige kuulsam väär surmadiagnoos maailma ajaloos," ütles ta.

Halli uurimus avaldati žurnaalis The Ancient History Bulletin.