Teadlased taastasid 1200 aastat tagasi Peruus elanud jõuka valitsejanna näo

 (7)
Teadlased taastasid 1200 aastat tagasi Peruus elanud jõuka valitsejanna näo
Oscar Nilsson/Ekraanitõmmis.

Muistset daami nimetatakse leiukoha järgi Huarmey kuningannaks. Tema ja veel 57 kõrgest seisusest naise säilmed leiti aastal 2012 hauakambrist, millesse imekombel röövlid aastasadade jooksul jõudnud polnud, kirjutab LiveScience.

Huarmey kuninganna ja teised naised olid Wari kultuuri esindajad. See kultuur õitses Peruus enne märksa kuulsamat inkade oma.

Nn kuninganna asus teistest eraldi ruumis ja talle oli iseäranis palju hauapanuseid kaasa pandud - juveele, kuldesemeid, lisaks veel vasest tseremoniaalkirves ja hõbedast karikas. Kuldesemete seas oli rohkelt kudumistarvikuid. Skeletist järeldati, et naine oli surmahetkel vähemalt 60-aastane ja oma elu jooksul teinud palju istuvat tööd, kasutades samas tublisti oma ülakeha. Sellel faktil ja kullast tööriistadel rajaneb hüpotees, et tegu võis olla valitsejaga, kes oli tuntud ka võimsa kudujana. Andide kultuurid on ajast aega kudujaid ja nende loodud peeni kangaid kõrgelt hinnanud.

Väljakaevamised El Castillo de Huarmeys juunis 2013. AFP
Seotud lood:

Daami näo taastamiseks kulus üle 220 tunni. Näo taasloomisel on oluline teada inimese sugu, vanust, kaalu ja päritolu - need mõjutavad kudede paksust. Arvesse võeti muidki andmeid, näiteks lubas skeleti keemiline analüüs järeldada, et "kuninganna" jõi kohalikku vett, mis tähendas, et osalt võis näo kujundamisel eeskujuks võtta El Castillo de Huarmey piirkonna tänapäevased elanikud.

Juuste taastamiseks (mõned neist olid tänu kuivale kliimale veel ta koljugi küljes) kasutati tänapäevaste Andide memmede juukseid, mis osteti kohalikult parukaturult.

Hauakambri avastasid Varssavi ülikooli teadur dr Milosz Giersz ja Peruu arheoloog dr Roberto Pimentel Nita. See ristiti peagi Surnute templiks ning seda hinnatakse üheks sajandi tähtsamaks arheoloogiliseks avastuseks.

Naise näo rekonstrueeris Rootsi arheoloog Oscar Nilsson. Ta kasutas 3D-prinditud kolju jäljendit näo taasloomise vundamendina, ent töötas lihaseid taasluues nii-öelda seestpoolt väljapoole. Kui silmi, nina ja suud on võimalik kohtuekspertide meetodite abil üsna kindlalt taasluua, siis kõrvadega on keerulisem ja need on sageli oletuslikud. Igatahes näeb Nilssoni rekonstruktsioon jahmatavalt elutruu välja. Põhjalikumat galeriid rekonstruktsiooniprotsessist näeb National Geographicu samateemalise loo juurest.

Muide, kes peaks Poola pealinna Varssavisse sattuma, siis Wari kuninganna on osa sealses etnograafiamuuseumis reedel avatud näitusest nimega "Peruu aarded", mis on avatud järgmise aasta mai lõpuni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare