Šveitsi arheoloog avastas Tõva vabariigist vanima sküüdi üliku hauakääpa

 (1)

Šveitsi arheoloog avastas Tõva vabariigist vanima sküüdi üliku hauakääpa
Krimmist pärit kullast sküüdi kiiver.

Tõendeist nähtub, et sinna võidi sängitada mõni väga tähtis aukandja: matuseküngas, mida sküütide ja lõunaslaavlaste puhul nimetatakse kurgaaniks, on suurim Lõuna-Siberis leituist.

Berni ülikooli arheoloog Gino Caspari ei teinud oma karjääri seni olulisimat avastust aga mitte labida, vaid hoopis arvutiga. Saanud Šveitsi riiklikult teadusfondilt rahastuse, märkas ta kõrge lahutusvõimega satelliidifotodelt, mis Siberis asuva Ujuki jõe orust tehtud, ringikujulist struktuuri. Seepeale viidi läbi proovikaevamine ning Caspari, Venemaa teaduste akadeemia ja Ermitaaži teadurite koostöös kinnitati, et tegu on tõepoolest ehtsa kurgaaniga.

Siberi Kuningate org

Caspari suutis tõestada, et kurgaan (seda nimetatakse nüüd Tunnug 1 või Aržan 0) on ehituselt sarnane Aržan 1-le, mis asub kümme kilomeetrit kirde pool ja mida on seni peetud teadaolevaks vanimaks sküüdi üliku matusepaigaks. Seda piirkonda on muuseas varem nimetatud Siberi Kuningate oruks, kuna kurgaane on seal teisigi. Vanimad ülikuhauad koosnevad ringikujuliselt paigutatud puitseintega kambritest, millele siis kivid kuhjatud on. Tavaliselt on sküüdi ülikutele panustena teise ilma kaasa pandud relvi, ratsutamistarvikuid ja tihti hõbedast-kullast väärisesemeid.

Puitu analüüsides leiti, et kurgaan on pärit üheksandast sajandist eKr, mis tähendab, et see on püstitatud varem kui Aržan 1, mis on pärit 9.-8. sajandi vahetusest eKr ja mis kaevati läbi 1970. aastatel.

Caspari ütles nüüd väljaandes Archeological Research in Asia, et tänapäeval on arheoloogilised meetodid palju kaugemale arenenud ja keerukamad, mis tähendab, et üleminek hilispronksiajalt rauaajale, mis Aržan 0 ajal sküütide seas toimus, on tänu moodsatele võtetele kindlasti paremini jälgitav. Lisaks saab 70ndatega võrreldes praegu rakendada hoopis uusi teadusharusid nagu geeniteadus, isotoobianalüüs ja geofüüsilised meetodid.

Ehk on loota muumiatki

Loe veel

Kurgaan asub raskesti ligipääsetavas paigas keset soid, mistõttu on väga tõenäoline, et röövlid pole seal puhkaja und seganud ja arheoloogid võivad leida nii mõndagi tõeliselt haruldast. Haud jääb lähimast asulast viie tunni tee kaugusele ja tegu on puhtakujulise offroad-kulgemisega. Ei saa välistada, et kurgaanist võib leida sarnaseid esemeid nagu need, mis ilmusid aastail 2001-04 Aržan 2 panuste seast. See kurgaan peitis endas kõige rikkalikumat valikut hauapanuseid, mis üldse kunagi Euraasia stepist leitud. Kahele surnukehale oli kaasa pandud üle tuhande kuldeseme, lisaks kaunistatud relvi, nõusid ja muud. Aržan 2 kurgaanist leiti muuhulgas puhtast kullast kaelakee, mis kaalub kaks kilo.

Ujuki oru kliima on arheoloogia seisukohast soodne: igikelts algab vaid paar meetrit allpool maapinda. Jahedate olude tõttu arvatakse, et kurgaanist võib leida ehk mõningaid hästi säilinud puunikerdusi või isegi looduslikult mumifitseerunud ülik.

Sküütide alad (oranž) umbes esimesel sajandil eKr. Wikimedia commons

Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laiu alasid umbes Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid hõime, kes ses piirkonnas elasid. Arvatavasti olid nad otsapidi pärit Pärsiast, kust nad levisid põhja poole steppidesse 1. aastatuhande algul eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 5.–3. sajandil eKr. Nende kunstis oli olulisel kohal loomornamentika, nad olid väga osavad ratsutajad ja vibukütid ning mõnel pool arvatakse, et just nemad leiutasidki ratsa sõdimise.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare