Nüüd on järeldusele jõutud, et Nazca geoglüüfid asuvad kultuspaigus, kuhu toonased elanikud kogunesid jumalatelt elu andvat vihma paluma, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Maailma ühe kõige kuivema paiga kohal Peruu kõrbes sumisevad umbes 60 meetri kõrgusel kuumusest värelevas õhus droonid. Nende kaamerad klõpsivad pilte, mille nägemist maa peal passivad arheoloogid põnevusega ootavad.

Teadlased peavad pöialt ja loodavad, et punakaspruun kõrb peidab endas üllatusi. Droonide fotosid läbi vaadates leiavadki nad soovitu.

Nazca geoglüüfid on kõrbe liivasele pinnasele rajatud jooned, mis moodustavad hiiglaslikke mustreid ja kujutisi. Aja jooksul on krõbekuiv tuul mõistatuslikke kujutisi kulutanud ja mõni neist on palja silmaga raskesti aimatav.

Maapinnajooned ehk geoglüüfid, nagu neid nimetatakse, lõid inimesed, kes ses piirkonnas vähemalt 1400 aastat tagasi elasid. Kiviklibu ja liiva teisaldades kasutasid ammuse aja kunstnikud kõledat kõrbet hiiglasliku lõuendina.

Mõni nendest geoglüüfidest on jalgpalliväljaku suurune, kujutades koera, vaala või inimesesarnaseid olendeid; teised jälle on pelgalt jooned, kolmnurgad ja sakilised mustrid.

Paljud teadaolevast 1100 geoglüüfist kaunistavad Peruu Nazca provintsi. Uued maapinnajooned avastati aga selle lähedal asuvas Palpa provintsis.

Arheoloogide joonistuste järgi on näha, et vast avastatud kujutised on tehtud stiilis, mis oli selles piirkonnas levinud 2500 aastat tagasi, mistõttu need võivad olla vanimad Nazca geoglüüfid. Uued geoglüüfileiud lisasid uusi pusletükke teadlaste töösse.

Sestsaadik, kui esimesed müstilised maapinnajooned Peruu kagurannikul avastati, on arheoloogid, astronoomid, ajaloolased ja mõistagi ka fantastid ägedasti vaielnud selle üle, mida need iidvanad kujutised tähendavad ja miks need üldse loodi.

Teadlaste praegusest arvamusest nende kohta loe lähemelt novembrikuu Imelisest Ajaloost!