Sinised silmad, tume nahk: sellised nägid välja esimesed britid

 (82)
Sinised silmad, tume nahk: sellised nägid välja esimesed britid
Rekonstrueeritud Cheddari mehe pea Londoni loodusloomuuseumis (Foto: REUTERS)

Ligi 10 000 aasta vanuse kolju uus uurimine näitas, et esimesed britid nägid välja hoopis teistsugused kui seni arvati.

Suurbritannia vanima tervikliku inimluustiku – Cheddari mehe – DNA-analüüs näitas, et see umbes 10 000 aasta vanune kiviajainimene oli tumeda nahaga, tal olid mustad lokkis juuksed ja sinised silmad, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

See on tähelepanuväärne avastus, sest seni valitsenud arvamuse järgi oli Cheddari mees heleda naha ja blondide juustega.

Uurimuse tegid Londoni loodusloomuuseumi ja ülikooli kolledži teadlased, kes puurisid mehe koljusse kahemillimeetrise läbimõõduga augu. Selle kaudu kogusid nad sisekõrvast paar milligrammi pulbrit, millest nad ekstraheerisid terve genoomi.

Lisaks Cheddari mehe kolju 3D-skänniti. 3D-pildi järgi oli võimalik rekonstrueerida mehe näo kuju ning genoom paljastas tema tumeda naha.

Nahavärvi-avastus toetab teisi varasemaid teadustöid, mille järgi tekkis põhjaeurooplaste hele nahk alles 6000 kuni 10 000 aastat tagasi.

Hele nahk moodustab päikesevalguse käes D-vitamiini kergemini kui tume nahk. Eurooplased muutusid tol ajal küttidest-korilastest maaharijateks ning kaotasid seeläbi D-vitamiini peamise allika – kala ja ulukiliha.

Puuduse kompenseerimiseks kujuneski eurooplastel hele nahk, mis võimaldas D-vitamiini saada vähesest päikesevalgusest.

Loe lähemalt ajakirja Imeline Ajalugu juulinumbrist!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare