Seda ei arvanud: muistsed egiptlased pärinesid muuhulgas Euroopast

 (45)
Seda ei arvanud: muistsed egiptlased pärinesid muuhulgas Euroopast
Illustreerival eesmärgil: Egiptusest pärit muumia Napolis, Itaalia riiklikus arheoloogiamuuseumis (Foto: Wikimedia Commons / Finizio)

Esimest korda õnnestus teadlastel eraldada muumiatelt DNA ja selgitada selle põhjal välja vanade egiptlaste päritolu.

Geneetilised jäljed viivad Euroopasse ning annavad tunnistust sellestki, et egiptlaste arenenud maaharimisoskus pärines võõrastest maadest, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Sooda ja söövitavad palsameerimisained, tulikuum kõrbeõhk ja hauakambreis valitsev niiskus lagundavad muumiate pärilikkusematerjali väga kiiresti.

See vähene DNA, mis säilib, on tihtilugu reostunud varasemaid väljakaevamisi teinud arheoloogide pärilikkusainega. Seepärast ei saanud nüüdisaja teadlased egiptlaste DNAd uurides olla kuigi kindlad selles, kelle DNAd nad tegelikult uurisid.

Saksa teadlased muutsid aga võimatu võimalikuks: nad puhastasid 93 muumialt saadud DNA ning võrdlesid seda tänapäeval Egiptuse ümber elavate ja minevikus sealkandis elanud rahvaste DNAga.

See töö avas uue vaate egiptlaste päritolule ja tormilisele ajaloole, milles vaheldusid assüürlaste, pärslaste, kreeklaste ja roomlaste sissetungid ja vallutused.

Näiteks võib juba praegu öelda, et Niiluse rahvas ei võtnud võõrvallutajaid lahkelt vastu. Samuti on teada, et egiptlased olid tihedamas suguluses asiaatide ja eurooplastega kui teiste Aafrika rahvastega.

Saksamaal Jenas asuva Max Plancki instituudi arheogeneetika osakonna professor Johannes Krause võttis uuringu aluseks 151 muumiapead hõlmava kogu.

Seotud lood:

Kõik need pead leiti omal ajal Niiluse lähedal paiknenud Abusir el-Meleqi matmispaigast, mis kujunes 1300 aasta vältel, alates umbes 950. aastast eKr kuni 350. aastani pKr.

Suure koguse puhastatud DNA analüüsimise käigus selgus, et vanaaja egiptlased põlvnesid Lähis-Ida lääneosast ning isegi Euroo­past. Kõige tihedamas suguluses olid nad kiviaja inimestega, kes elasid tänapäeva Türgi, Liibanoni, Jordaania ja Palestiina aladel.

Geneetilisi sarnasusi leidus ka kiviajal Euroopas isegi nii kaugel nagu Põhja-Itaalias elanud inimesega. DNA-analüüs näitas sedagi, et egiptlased polnud sisserännanud rahvastega tihedates veresidemetes, vaid nende geeniprofiil jäi üldjoontes samaks kuni umbes 350. aastani pKr.

Kuidas teadlastel õnnestus muumiatelt DNAd eraldada ja mida nad sellest veel välja lugesid, sellest loe veebruarikuu Imelisest Teadusest!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare