Sellise oletuseni on Lõuna-Carolina osariigi arheoloogid juhatanud plaatina leidmine mitmelt poolt USAs asuvaist arheoloogilistest väljakaevamispaikadest.

Täna ajakirjas Scientific Reports ilmunud uuringus kirjutatakse, et plaatinat leidub loomulikul kujul maakoores väga vähe, küll aga on seda komeetide ja asteroidide koostises. Ühe sellise taevakivi leidsid Harvardi teadlased Gröönimaa jääst neli aastat tagasi.

Plaatinat leiti umbes 12 800 aastat tagasi alanud erakordse jahenemise perioodiga (seda nimetatakse nooremaks Dryaseks) samast ajast pärit pinnasekihtidest. Uuringu juhtivteadlane Christopher Moore ütleb, et seda on leitud üheteistkümnest sellest perioodist pärionevast väljakaevamispaigast erinevates osariikides. Elemendi leidmine võib viidata sellele, et muistsed ameeriklased ja nendega üheaegselt Põhja-Ameerikas elanud hiidkiskjad võis maamunalt minema pühkida maailmajagu tabanud asteroid või komeet, mis ühes hävinguga ka plaatina Maale tõi.

Noorem Dryas langeb kokku Clovise kultuuri lõpu ja enam kui 35 loomaliigi väljasuremisega. Ehkki mõni neist liikidest oli juba hääbumas, pole pärast seda perioodi neist enam jälgegi. See kõik viitab konkreetsele, "pauguga" toimunud väljasuremissündmusele - sarnasega 65 miljonit aastat tagasi kriidiajastu lõpus toimunud teise, kuulsama "suure pauguga", mida peetakse dinosauruste väljasuremise põhjustajaks.

"Mõlemal puhul on märgata anomaaliaid, täpsemalt seda, et atmosfäärist on Maale sadestunud haruldasi elemente," ütles Moore.

Kui saurused said lõpu läbi väga suure läbimõõduga asteroidi kokkupõrkele Maaga, siis Clovise inimesed, mõõkhammastiigrid ja teised said ilmselt otsa seepärast, et palju väiksema komeedi või asteroidi tükid Maaga kokku põrkasid. Ühtegi kraatrit veel selle sündmusega seostatud ei ole.