NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
13.10.2017 13:09
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Äkki aitab?" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.10.2017 13:19
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "ise" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
13.10.2017 13:38
Õnneliku lapsepõlvega lähevad kaasa need, kes ei viitsi oma ajusid liigutada ja mõista, et laps on alaarenenud ja tema õnneks piisab elementaarsete bioloogiliste vajaduste rahuldamisest. Või isegi ainult ühe bioloogilise vajaduse rahuldamisest - kõhu täiusest. Kui lapsel on kõht enam-vähem täis, ei lähe talle korda, millised poliitilised tormid tema pea kohal möllavad.
13.10.2017 14:37
No kui endal mõistust ei ole, siis on ka kõige õnnelikum lapsepõlv kurjast.
Mina ei mõõda oma lapsepõlve küll propaganda, kommunismiehitaja 10 käsu või kehtinud režiimi järgi, pigem oli mu lapsepõlv seeditav selle kõige kiuste.Miks tahetakse nüüd sama viga teha, nagu tehti nõuka ajal, kõike püüti politiseerida. Ja mis sellesse kasvatusse puutub, siis kui see oleks tulemusi andnud, ei siis hr siin kirjutaks, kui kole ja raske see kõik oli. Teda poleks üldse lastud noorte päid segi ajama või vanemate inimeste rasket lapsepõlve meenutama. Tolleaegsed inimesed ja ka noored oskasid ridade vahelt lugeda ja teha seda, millest neis parteilistes kasvatustes ei räägitud. Nemad tegid ikka omamoodi, ka siis, kui paistis, et ollakse selline, nagu välismaale sõites iseloomustustes kirjutati - moraalselt meelekindel, ustav nõukogude korrale ja mõistab partei ja valitsuse poliitikat. Sellised olid ka need, kes sealt võimaulsel tagasi ei tulnudki. Nõukogude elul oli kaks nägu, see, mis pidi olema ja see, mis tegelikult oli. Ega see sisi lapsepõlve vähemõnnelikuks teinud. Lihtsalt oldi paksu nahaga ja võeti, mis võtta andis. Oma lapsepõlve hinnataksegi ikka mitte selle esimese vaid teise näo järgi. Paljudes kodudes siis kasvatati lapsi Makarenko kasvatusmeetoditega või usus suurde ja üllasse juhti? Ega keegi pime olnud. Kes tahtis see nägi ja kes ei tahtnud häbenes silmad peast. Mina küll ei hinda oma lapsepõlve selle järgi, kui puhas ja punane oli pioneerikaelarätt või milline oli parteiline kasvatus. Lapsi ju siiski ei riigistatud. Ja mina kasvasin veel sel ajal, kui koolis leidus veel kunagisi eestiaegseid õpetajaid, kes olid repressioonid kuidagi üle elanud või neist pääsenud. Kodud olid nagu kodud ikka ja sinna seda kõike ametlikku ju ei veetud. Inimesed olid siis targemad ja elukogenumad ja ei uskunud kõike, mida kirjutati või ette loeti. Mida tänapäeval öelda ei saa. Selline see meie lapsepõlv oli, teistsugust meil ei olnud ja selle pärast keegi endale nööri kaela ka ei pannud. See aeg õpetas kuidas saab elada ka sellistes tingimustes ja ikka jääda iseendaks. Inimeseks. Mitte kasvada nõukogude inimeseks. Võib-olla me olime siis isegi inimlikumad, kui seda praegu ollakse. Õnnelikkust ei mõõdeta ainult poliitilise režiimi või rumalate ja demagoogiliste juhtidega. Õnnelikuks olemiseks on siiski hoopi midagi muud vaja Et seda kõike siiski oli ja sai ka nautida sai, näitab, et eesti rahavas ei surnud selle poole sajandiga välja, vaid hoopis muutus visamaks ja elujõulisemaks. Noori kasvas peale ja võimalusel oldi valmis ka muutusteks. Kõike seda täna enam öelda ei tihka. Esimesel võimalusel pagetakse siit minema, ikka sinna, kus turvalisem ja parem. Selle asemel, et siinise käed külge panna ja tuleviku eest hoolitseda. Aga need, kelle lapsepõlv ainult seisneski Leninist-Stalinist, parteipoliitikast ja verevatest pioneerikaelarättidest, neil loomulikult tundub see lapsepõlv trööstitu ja kõle. Kes mida mäletab. Sellepärast ei pea olema õnnetu, et ei olnud võimalik sündida vabas maailmas vaid vanemad otsustasid, maksku mis maksab, koju jääda ja säilitada seda, mis säilitada andis. Ja nagu aeg näitas elasime me isegi selle ülemaailmse kommunismiihaluse üle. Mulle meenub mitte see parteipoliitika vaid inimlik pool, mille eest hoolitsesid meie vanemad kõigele vaatama. Ja ma olen õnnelik, et nad suutsid seda piskut, nii vähe või palju, kui seda oli, meile anda. Ja et me oskasime seda vääriliselt vastu võtta.
Aga helgest tulevikust nagu ka lapsepõlvest ma küll ei räägiks, see on nõukogulik släng.
Kui keegi arvab teisiti, siis see meie ei olegi ju tema. Meie all mõtlen ma ikka meie oma peret, vanemaid, õde-venda ja teisi sugulasi ja sõpru. Kes minuga koos sellest ajast läbi tulid. Meie kodu lihtsalt ei olnud niivõrd sellest nõukogulikkusest läbi imbunud. Ja ega ma neist ka aru saa, kes ei suuda veerand sajandit hiljem veel sellest nõukogulikkusest lahti lasta ja tarib seda endaga ikka kaasa. Ei mõelnud ma siis sellest nii väga, veel vähem mõtlen selle
13.10.2017 18:00
Kas tänapäeva lapsed on kõik eranditult õnnelikud. Sügavalt kahtlen. Samamoodi polnud kõigi lapsepõlv 60-ndail 80-ndail masendav ja õnnetu, vaatamata ideoloogiasõdlaste pingutustele.
13.10.2017 21:38
Kui võrrelda poliitilist ajupesu, siis andke mulle nüüd andeks, aga tänased poliitbroilerid löövad isegi nõukaaegsed ideolooge pika puuga:) Võiks natuke nende võrdlustega tagasi tõmmata, pole mõtet võrrelda võrreldamatut.
Elati siis ja elatakse praegu, kõige kiuste. Kes helgemalt, kes viletsamalt. See ei muutu riigikorra vahetusega, lõhed on alati olnud ja jäävad olema.
Aga lastel pole sest sooja ega külma, õnnelikuks ei tee neid loosungid ega rahahunnikud, nemad tahavad armastust ja hoolimist tunda. Nii lihtne see ongi.
14.10.2017 14:16
olgu teie lapsepõlv õnnelik või mitte. nõukogude võim omas selle märkimisväärselt halvemaks kujundamises väga suurt tähtsust. elasin tallinnas ja nägin pidevalt soome tv-st millest ma ilma olen.
    15.10.2017 22:41
    Jajaa, ma nägin ka, soome tv-reklaamides letid vorsti täis, üks ilusam kui teine. Võttis silme eest kirjuks ja suu vett jooksma. Kuni ükskord kauaoodatud vabadus saabus ja ise Soomes esimest korda nende vorste proovida sain. Ma ei suuda seda pettumust kirjeldada, nii viletsat vorsti polnud me terve nõukaaegse viletsuse jooksul saanud, mulle ei jõudnud kuidagi kohale, kuidas nad seda maitsetut plönni veel vorstiks nimetavad. Sisendasin endale, et see pole võimalik, et kuskil on mingi viga, sattus halb partii vms, aga ei - sama tulemuseni jõudsin paraku ka teisel ja kolmandal katsel. Vahel annab reaalsus hoobi "allapoole vööd", mille tõttu kõik lapsepõlve illusioonid "teispoolsuse" ilusast elust purunesid:)
14.10.2017 16:07
See debiilne veneimpeerium õpetas inimestele (vene kombe kohaselt) lapsest peast varastamis, kahepalgelisust ja valetamist. Täikasvanutele oli elementaarne, et töökohast saadi palka ja võeti salaja ka mingeid asju või kasutati hüvesid- seda peeti normaalseks. Naabreid võimalusel ei teretatud, sest kunagi ei tea, kas on koputaja. Selle haige ühiskonnakorra tagajärgi on võimelised hindama vaid head psüholoogid, aga suures pildis seda idaeuroopa sündroomi võib igal sammul näha.
15.10.2017 06:41
Ameerikas peavad kõik lapsed iga päev püsti seistes deklameerima ühte lollakat luuletust ameerika lipust. Midagi nii jaburat pold ju isegi vene ajal, nii et käib küll ideoloogiline surve ka muudes maades.
16.10.2017 09:05
Võiks selle pläma juba lõpetada. Okupatsioon jmt ei ole asi, mis võtab meilt helge lapsepõlve, nagu ei ole vaba riik asjaks, mis meile selle garanteerib. Ja nõukogudeaegne lapsepõlv ning isegi oktoobrilapseks, pioneeriks või ka kom-nooreks olemine ei tee meist tingimata halbu inimesi või kommuniste - vastupidi, absoluutne enamus minu ja minust vanemast põlvkonnast on seda kõike olnud (valdavalt sellesse uskumata, aga siiski parema puudumisel pärivoolu ujumas), aga see kõik ei ole takistanud suuremat osa neist inimestest olemast veendunud rahvuslased, kes ei kõhkle relva haaramast tänase kodumaa kaitseks. Ja mida ei saa öelda kindlasti mitte kõikide kommunistlikust kasvatusest puutumatu põlvkonna esindajate kohta. Ja samas - paljud noored pole saanud üldse mingit ideoloogilist kasvatust, aga on sellegi poolest Eesti patrioodid.
Kokkuvõttes - inimese meelsus ja käitumisjoon sõltub palju rohkem kodusest kasvatusest, nagu ka see, kas lapsepõlv on helge või mitte. NB! See ei tähenda, et kommunisti poeg on automaatselt kommunust. Aga küll seda, et aus ja hoolikas lapsega tegelemine annab reeglina ka ausa ja hooliva lapse, hilisema täiskasvanu!
Kes aga väidavad, et neil oli hullult ebahelge lapsepõlv vene ajal, neil kas polnud peres asjad korras. Või siis polnudki õiget peret.
17.10.2017 12:33
Erki Mägi
...Kes aga väidavad, et neil oli hullult ebahelge lapsepõlv vene ajal, neil kas polnud peres asjad korras. Või siis polnudki õiget peret.


Nii ongi alati.
20.10.2017 12:43
Mina olen asjast nii aru saanud et kuna inimese tervise garantiiaeg on ck 30 aastat ja peale seda algavad kõikvõimalikud tervisehädad, siis kõik mis jääb ettepoole 30 eluaastat on õnnelik aeg ja hilisem mitte.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega