Neljateist paekivist võrguraskuse iga määrati radiosüsinikmeetodil.

Fakt, et neid kasutasid noorema paleoliitikumi kalastajad 29 000 aastat tagasi, tähendab, et kalavõrk võeti kasutusele praegu arvatust tervelt 19 000 aastat varem, ütles Yonsei muuseumi juhataja Han Chang-gyun AFP-le. Varem oli võrguraskusi leitud nii Lõuna-Koreast Cheongju linnast kui ka Jaapani Fukui prefektuurist, aga need dateeriti neoliitikumi ehk umbes 10 000 aasta taha, ütles Han.

„Avastusest võime järeldada, et inimesed püüdsid noorema paleoliitikumi ajajärgul kala päris aktiivselt,“ lisas ta.

Raskused kaaluvad 14-52 grammi ja nende läbimõõt jääb 37-56 millimeetri vahele. Raskustesse on tahutud vaod, et neid oleks lihtsam võrkude põhja kinnitada. Ilmselt kasutati võrke madalatest ojadest karpkalade püüdmiseks.
Samast koopast tulid päevavalgele ka kala- ja loomaluud, samuti kivist tööriistad ja kivikillud.

Enne Lõuna-Korea leidu peeti vanimateks kalastusriistadeks Jaapanist pärit õngekonkse, mis olid tehtud meretigude kodadest ja mis hinnati 23 000 aasta vanuseks.